"Vaheri töös on pettuse elementi. Seal ei ole viited ära jäänud, vaid need on ära jäetud. Ära jäetud selleks, et peita mingeid muid töö nõrkusi," ütles Pärnapuu Ekspressile. "Tänu sellele, et ta jätab viitamata Jäätma doktoritööle ja Laaringu doktoritööle, saab väita, et tema magistritöö on uudne."

Probleemsete kohtade hulga mõttes on Pärnapuu sõnul Vaheri töö Rainer Vakra ja Anastassia Kovalenko töödest tublisti parem. "Terveid peatükke või alapeatükke ta korraga oma töösse kopeerinud pole, aga ta on kopeerinud ühe- või mitmekaupa lõike, mõnel juhul ka leheküljepikkuselt."

Kui probleemid puudutaksid üksikuid lauseid, võiks Pärnapuu sõnul läbi sõrmede vaadata, aga kui juba kümned lõigud mängu tulevad, siis on plagiaati töös sedavõrd palju, et töö tervikuna tuleks plagiaadiks tunnistada. "Seda on Eestis tehtud ja need otsused on ka kohtus pidanud," ütles Pärnapuu.