Artikli puhul on tegemist lugejakirjaga, milles väidetakse, et Atko katkiste bussidega sõidutakse õpilasi ka Märjamaal. Samuti on Atko bussidega lugeja väitel probleeme Pärnumaal Tori vallas.

AS ATKO Bussiliinid kaebas Pressinõukogule, et lugejakiri sisaldab kontrollimata ja ebaõiget infot, samuti ei antud bussifirmale sõna.

Delfi vastas Pressinõukogule, et tegemist oli 5. veebruaril ilmunud artiklile saadetud lugejakirjaga ja tulenevalt algsest artiklist, kus viidati, et kaheksast Atko bussist seitse ei vastanud kontrollimisel nõuetele, oli toimetusel alust arvata, et lugeja jagas tõest infot. Samuti kinnitab lugejakirja usaldusväärsust Delfi väitel see, et toimetus sai sarnase sisuga kirju ka teistest Eesti piirkondadest.

Pressinõukogu otsustas, et Delfi rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1., mis näeb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle pakkuda kommentaari samas numbris. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud Atko antud loos sõna saama vaatamata sellele, et varasem artikkel juba sisaldas Atko kommentaari. Pressinõukogu arvates ei saa eeldada, et lugejad olid varasemat lugenud ja seetõttu peab iga artikkel sisaldama mõlema konfliktipoole selgitusi.

Pressinõukogu arutas ka AS ATKO Liinid kaebust Delfis 18. veebruaril 2019 ilmunud artikli "Teehooldusfirma: Atko veeretab oma süü meie õlule" peale ja otsustas, et Delfi ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Harku vallas sõitis teelt välja Atko koolibuss. Bussifirma väitel olid õnnetuses süüdi erakordselt libedad teeolud, teehooldusfirma väitel aga veeretab Atko oma süü nende õlule.