Riigikaitseks hakatakse paremini valmistuma
"Väga oluline on see, et meie riigi kaitsmine peab olema meie kõigi ühine eesmärk, mis tähendab, et riigi kaitsmiseks kaasatakse vajadusel kogu ühiskond ning mistahes vahendid ja varud. Tähtis on ka ülesannete jätkuvuse põhimõte ehk iga asutus ja inimene täidab üldjuhul oma seniseid ülesandeid edasi ka kaitseolukorra ajal," ütles justiitsminister Raivo Aeg.
Eelnõuga võetakse kasutusele kaitseolukorra mõiste, et määratleda paremini olukordi, mille lahendamiseks võib olla riigikogul vaja välja kuulutada erakorraline või sõjaseisukord. Need on olukorrad, mis võivad ohustada riigi säilimist, mistõttu on riigivõimul vaja kasutada teatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid ning valitsuse tasandi juhtimiskorraldust.
Kehtestatakse riigikaitseülesanded eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes osutavad elutähtsaid teenuseid ning mõningatele avalik-õiguslikele isikutele (ERR, Eesti Pank, haigekassa, töötukassa ja advokatuur). Need on sellised ülesanded, mis riigi hinnangul aitavad kaasa kaitseolukorra lahendamisele ja ühiskonna toimimisele selles olukorras.
Samuti muudetakse selgemaks kohalike omavalitsuste riigikaitseülesandeid. Need on näiteks ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, elutähtsate teenuste pidevuse tagamine nagu kaugküttega ja veega varustamine, kanalisatsioon, kohalike teede sõidetavuse tagamine, ning sotsiaalhoolekandega seotud ülesanded, näiteks vältimatu sotsiaalabi ja hooldusteenuste osutamine.
Lisaks täpsustatakse inimeste põhiõiguste ja –vabaduste reguleerimist kaitseolukorra ajal, mil võib tekkida vajadus dokumentide kaasas kandmiseks või sideteenuste piiramiseks. Kui riigil tekib vajadus võtta isikule kuuluv asi sundkasutusse, see sundvõõrandada või lasub isikul töökohustus või riigikaitseülesanne, hüvitatakse see eelnõu järgselt õiglaselt.
Eelnõuga täpsustatakse valitsuse ja peaministri rolli kaitseolukorra lahendamisel ning suurendatakse kaitseolukorra lahendavate asutuste volitusi. Peaministri keskset rolli kaitseolukorra lahendamise juhtimisel ei muudeta.
Lisaks on eraldi seaduseelnõuga plaanis muuta süüteo- ja kohtumenetluse seadustikke ja kohtute seadust. Muudatuste peamiseks eesmärgiks on tagada kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal menetluste kiire ja tõhus läbiviimine, arvestades sealjuures, et isikute põhiõigusi ja -vabadusi ei või piirata pelgalt sellepärast, et riik on välja kuulutanud erikorra.
