Üldiselt riigid nihutavad alkoholiaktsiise ikka ülespoole, vastavalt sellele, kuidas rahva elujärg paraneb. Aktsiiside eesmärk pole ju üksnes eelarvesse raha korjata vaid ka paheliste elukommete piiramine, milleks liig agar napsutamise kahtlemata on.

Riigikogu poolt heaks kiidetud 25% viina- ja õlleaktsiisi alanemine on esimene kord ajaloos, kui Eestis taoline käik tehakse.

Valitsusliitu kuuluva Isamaa ridades riigikogu liikme ametit pidav Sven Sester meenutas Delfi erisaates, et Soomes katsetati kord alkoholiaktsiisisde langetamist, kui ei oldud pärast rahul.

Kuula saadet:

1x
00:00

Soome lootused luhtusid

„Soome on alandanud seda korra varem ja hiljem nenditi, et see ei täitnud eesmärke, mida eeldati. Saab näha olema, kas siin need ootused Eestis on olnud siis õiged,“ märkis Sester.

Samas avaldas ta veendumust , et Eestis võiks aktsiiside langetuse eesmärk ikkagi täituda. „Ma arvan kokkuvõttes, et piirikaubandus väheneb.“

Reformierakondlasest Aivar Sõerd oli aga täpselt vastupidises kindel. „Vigade parandamine on alati keerulisem kui ende tegemine. Selge on see, et piirikaubanduse piiramisega see valitsus hakkama ei saa. Nüüd kui mingi viga parandama, siis tehti uus viga otsa. Mul on hea meel öelda, et mina selle jama poolt ei hääletanud!“ teatas Sõerd.
Tema sõnul oli kange alkoholi aktsiisi langetus selgelt üle pingutatud ja sellega mindi Lätit provotseerima.

Poliitiline valik

Küsimusele, kas polnud mõistlikum Läti võimalikku reaktsiooni arvestades Eesti maksulangetust natuke täpsemalt Kalibreerida, tunnistas Sven Sester, et riigikogus heaks kiidetud eelnõu näol oli suuresti tegemist poliitilise valikuga. „Viimaste otsuste puhul on olnud kõva poliitilise otsuse, poliitilise soovi koht. Nii nagu lätlastel, neil pole mingit analüütikat taga,“ tunnistas Sester.

Koalitsiooni kuuluv endine rahandusminister ei varjanud ka seda, et tema arvates tekitab Eesti maksulangetud eelarvele selge miinuse. „Isegi ilma lätlaste muudatusteta pean tunnistama, et olin pessimist, kas suudame nulli tulla. Ehk teistpidi, kas maksulangetus saab iseenesest olla katteallikas, mida rahandusministeerium oma prognoosis presenteeris. Olin sellel üle pessimistlik,“ tunnistas ta.

Miinus tuleb

Lätlaste eelseisev otsus muudab miinuslaekumise tema sõnul vältimatuks. „Ma arvan, et kui lätlased teevad oma otsuse, siis tekitab see meie eelarvele kindlasti täiendava miinuse.“

Sõerd hoiatas omalt poolt, et see muudab riigieelarve kokkupanemise sügisel väga raskeks. „Nägime kui riigieelarve strateegiat tehti, kui palju asju jäi lahti. Loodeti, et küll sügisel läheb paremaks, siis teeme. Justnagu sügisel tuleks mingi rahalaev. Nüüd aga näeme, et raha läheb hoopis minema,“ leidis reformierakondlane.

Alkoholiaktsiisidel on oluline roll rahvatervise edendamisel – üldiselt peaks koos elatustaseme kasvamisega ka alkoholiaktsiisi taset ikkagi ülespoole hakkama millalgi kergitama, alandus saab olla ajutine nähtus. Küsimuse peale, millal siis valitsus taas aktsiiside tõstmise ette võtab andis Sven Sester aga vägeva lubaduse.

„See koalitsioon on kokku leppinud, et nelja aasta jooksul sisuliselt maksutõuse ei tule ja ma usun, et seda me näeme ka reaalses elus,“ sõnas ta.