Riigikohus: kriminaalmenetluses saab arvestada teises Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud süüdimõistvat kohtuotsust

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas tänases kohtulahendis, et Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastu võetud raamotsusest lähtudes saab kriminaalmenetluses arvesse võtta liikmesriikides tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid. Liikmesriigi süüdimõistva otsuse tunnustamine ei ole sealjuures vajalik.

Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse järgi peab Euroopa Liidu liikmesriikide otsustel olema samaväärne õiguslik toime võrreldes riigisiseste varasemate süüdimõistvate otsustega. See tähendab, et kui isiku vastu on alustatud kriminaalmenetlust, saab lisaks varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele Eestis arvesse võtta ka näiteks varasemaid otsuseid Lätis.

Raamotsus paneb Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustuse arvestada kriminaalmenetluses teistes liikmesriikides tehtud otsuseid, mis on saadud kas vastastikuse õigusabi reeglite alusel või karistusregistrite andmete vahetamise teel. Küll aga ei ole raamotsus otsekohaldatav, vaid eeldab seadusandja tegevust Eesti õiguse kujundamisel.

Kolleegiumi hinnangul ei ole Eesti nimetatud raamotsust korrektselt üle võtnud. Olukorras, kus raamotsuse ülevõtmiseks ei ole vastu võetud uusi või muudetud asjakohaseid õigusnorme ega ole ka selgitatud, kuidas olemasolev regulatsioon tagab raamotsuse eesmärgi saavutamise, on kohtul siiski Eesti õiguse raamotsusega kooskõlalise tõlgendamise kohustus.

Vaidlusaluses kriminaalasjas on Euroopa uurimismääruse alusel saadud kohtuotsuse arvestamine Läti kodanikust süüdistatava suhtes lubatav sõltumata sellest, et Läti karistusandmed ei sisaldu Eesti karistusregistris.

Kolleegium peab õigusselguse põhimõttest lähtuvalt aga vajalikuks, et seadusandja sätestaks selge korra ja alused Eesti karistusregistris mittekajastatud Euroopa Liidu liikmesriikide karistusandmete arvestamiseks selliselt, et oleks tagatud raamotsuses liikmesriikidele pandud kohustuste täitmine.