Elmar Vaheri magistritöö juhendaja hinnangul pole lõputöö plagiaat
Eesti Ekspress kirjutas, et politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri magistritööl "Ohutõrje õiguslik regulatsioon põhiseaduslikku korda ähvardada ohu korral" lasub plagiaadikahtlus. Vaher on oma töös kopeerinud mitmeid allikaid, jättes nendele nõuetekohaselt viitamata.
TLÜ plagiaadikomisjoni liikme Ilmar Selge hinnangul ei ole aga plagiaadikahtlustel alust. Kuigi mitmel juhul on Vaher jätnud viitamata, siis on näiteks tegemist olnud üldiselt teadaoleva infoga, mis tingimata viidet ei vaja või seadusega, mida plagieerida ei saa.
Järgnevalt on välja toodud kolm plagiaadikahtlusega lõiku Vaheri magistritööst ja Selge esialgne hinnang nendele muutmata kujul:
1. Magistritöö lk 17 väidetav seos M. Laaringu doktoritööga:
Otsesed ennetuse suunalised muutused, mis on otseselt seotud riigi julgeolekuga, on alguse saanud korrakaitseõiguse erivaldkondadest: keskkonnaõigus, tehnoloogiaõigus, jne. Põhiline suund oli ettevaatuspõhimõttele rajanev riskide hindamine, mis tuli kasutusele juba 1970. aastatel. Enamasti loetaksegi Saksa keskkonnaõigust lähtekohaks, kust algas ettevaatuspõhimõtte kandumine rahvusvahelisse õigusesse. (37) Paralleelselt sellega hakkasid 1980. aastatel liidumaade politseiõiguses kasutusele tulema uued ohuennetusliku suunitlusega põhiõigusi piiravad teabe kogumise ja töötlemise meetmed. (38) Esialgu olid need peamiselt suunatud raske organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele. Jõuliselt muutus ennetussuunaline õigus pärast 2001. aasta terrorirünnakuid. Andmete varjatud töötluse ja sellega seotud meetmete, samuti asutuste vahelise teabevahetuse tähendus politsei tegevuses suureneb jätkuvalt ja on aina rohkem seotud tehnoloogiliste vahendite järjest laialdasema ja mitmekülgsema kasutamisega.
Selgitus: Viidete 37 ja 38 järel esitatud lausete puhul on viidete puudumine vaieldav. Tegemist on (eriti korrakaitseõiguse ja sisejulgeoleku valdkonnas pädevatele ametiisikutele) üldiselt teadaoleva info esitamisega, mis ei vaja TLÜ lõputööde juhendi järgi viitamist. Kindlasti on võimalik neid lauseid viidetega kinnitada ning lisada ka Hannes Veinla kahtlus ettevaatusprintsiibi germaaniõiguslikust päritolust (mis ei olnud aga autori töö eesmärk)!
2. Kriisireguleerimise valdkonna juriidiline analüüs? Magistritöö lk 25-26:
Riigikohus on selgitanud, et põhiseadusega nõutava normi määratletuse ehk õigusselguse nõude kohaselt peavad olema selgemad ja täpsemad need õigusnormid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata. (57) Samuti on Janar Jäätma tõstatanud küsimuse, et kas isikute põhiõigusi ja vabadusi riivava meetme rakendamine, mille eelduseks on oht, kuid mida ei ole määratletud, on õigusselguse põhimõttega kooskõlas. (58)
Põhiseaduse kohaselt on avaliku võimu põhiseadusliku ja demokraatliku teostamise aluseks avaliku võimu rajanemine õigusele ning võimude lahususe ja tasakaalustatuse, demokraatliku õigusriigi ja seaduslikkuse printsiibid. Nimetatud printsiipide järgimiseks ning igaühe põhiõiguste ja vabaduste kaitseks peavad legislatiiv- ja haldusfunktsioonid olema eristatud ja täpselt määratletud ning nende funktsioonide täitmine peab toimuma kooskõlas Põhiseadusega.
Selgitus: Viited 57 ja 58 on korrektselt vormistatud!
Väide: Kriisireguleerimise valdkonna juriidilise analüüsi p 137 ja 138 plagieerimisest on otsene vale! Punktis 138 esitatud tsitaat pärineb Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi 20.12.1996 otsusest (p 1).
Magistritöö kaitsmise aega 27.01.2016 arvestades on ligi 20 aasta tagusele Riigikohtu otsusele viite puudumine jällegi vaieldav. Küsimus PS ja riigivõimu ülesehituse põhimõtetest on igale juriidilises keskkonnas tegutsevale isikule üldiselt teadaolev info (nagu ka nt fakt, et Eesti PS järgi on kohtusüsteem 3-astmeline) ja ei vaja seetõttu täiendavalt viitamist.
3. M. Laaringu doktoritöö 60? Magistritöö lk 34:
Abstraktne ja konkreetne oht on eristatavad peamiselt järgmiste tunnuste alusel:
1. Konkreetne oht esineb üksikjuhtumi korral, mis on ajaliselt ja ruumiliselt määratletav;
2. Abstraktne oht esineb olukorras, mis on hüpoteetiline, tüüpiline ning mõtteliselt ettekujutatav.
Selgitus: Lk 34 viited 93 ja 94 on korrektselt seotud Korrakaitseseaduse eelnõu seletuskirjaga. Ülaltoodud tekstist on arusaadav, et jutt on seaduse seletuskirjast! Üksnes abstraktse ja konkreetse ohu eristamise kriteeriumide juures tõepoolest töös puudub viide Korrakaitseseaduse eelnõu seletuskirjale. Seega viga viitamisel, aga mitte palgiaat, sest seadust või selle seletuskirja ei saa plagieerida ehk omastada autori poolt!!!)
Autoriõiguse seaduse § 5 järgi ei kohaldata seadust õigusaktidele ja haldusdokumentidele, mille hulka kuuluvad seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad, ega nende ametlikele tõlgetele.
Plagiaat või mitte?
Politseijuht Elmar Vaher esitas TLÜ akadeemilise komisjonile taotluse kontrollida oma magistriöö vastavust akadeemilistele nõuetele. Enne akadeemilise komisjoni kogunemist Tallinna ülikool kommentaare meediale ei jaga.
