Alo Mattiiseni fond edastas, et seekord on laulupidusellevõrra erilisem, et möödub 150 aastat esimesest üldlaulupeost. "Esimene üldlaulupidu omakorda tähistas aga 50 aasta möödumist pärisorjuse kaotamisest Liivimaal," seisab postituses.

Juubelipeo aasta auks sõidab juba kevadest alates Tallinnas ka Alo Mattiiseni nimeline tramm, mis kindlasti ka paljusid pidulisi peopaika toimetab. "Kahjuks ei ole aga seekordsel laulupeol võimalik laulda “Eestlane olen ja eestlaseks jään” või mõnda muud tuntud taasiseseisvumise aegset laulu, ega meenutada seeläbi Alo Mattiiseni panust Eesti iseseisvumisse, milleta me sel aastal ehk laulupeo juubelit tähistada ei saakski," teatas fond.

XXVII laulupeo kunstiline juht Peeter Perens vastas Milttoni suhtekorraldusfirma vahendusel, et laulupeo kava koostamine on mitmekihiline ja sügav protsess, kus iga teos on põhjalikult kaalutud. Laulupeo „Minu arm” repertuaari aluseks oleva nägemus ideekavandist sai Perensi väitel kirja veidi vähem kui kolm aastat enne pidu, 2016. aasta augustis.

Ideekavandi põhiülesanne on esitada selle autorite nägemust, millise näoga võiks laulupidu olla. "Repertuaari koostamine on sellest järgmine samm, mis tehakse kavandit aluseks võttes juba oluliselt laiemas ringis," selgitas Perens.

Laulupidu tervikuna võiks olla tema väitel koht, kus mõeldakse suurelt ja keskendutakse väärtustele, mis on toonud meid tänasesse ja viivad ka edasi. Kontsertide kavad pandi paika liigijuhtide eestvedamisel ning paljude erinevate osapoolte ühise tööna. Planeerimise käigus tehti heliloojatele sihttellimusi, korraldati heliloomingukonkurss. "Traditsiooniliselt tegid omapoolseid pakkumisi ka Kooriühingu alaliidud, aga ka eraisikud. Kava kinnitab Eesti Kooriühingu muusikanõukogu," lisas Perens.

"Kuulajaile soovitaksin laulupeokontserdi kavale läheneda põhimõttel, et huvitav, mis kavas on, aga mitte vastupidi, sest repertuaari koostades on ikka ja alati vaja otsida tasakaalu juba armastatud ja tuntud muusika ja uudisteoste vahel," märkis Perens. Ta nentis, et paratamatult võib ühe või teise kuulaja lemmikpala kavas mitte esindatud olla. "Sageli on tark populaarsemaid teoseid kavasse mitte liiga tihti võtta, et nad meie meeltes ikka värsked püsiksid," lisas ta.

Alo Mattiisen saavutas kuulsuse tänu oma protesti- ja isamaalistele lauludele laulva revolutsiooni ajal. Tema tuntuima loomingu sekka kuuluvad "Ei ole üksi ükski maa" ja laulutsükkel "Viis isamaalist laulu".