Sel nädalal avastasid sõjaajaloohuviline Harri Hirschon ja Jõgeva militaarmuuseumi pidaja Sergei Jerjomin Tartu külje all lennuki leiukohast lenduri komsomolipileti jäänused. Õnneliku juhuse läbi oli kõige paremini säilinud just see leht, kus oli piloodi nimi kirjas.

Tint andis vihje

Eelmisel nädalal, kui Hirschon ja Jerjomin lennuki leiukohas kaevasid, hakkas neile silma savikamakas, mille reetis sinakas värv. "Sinise tindiga kirjutatud komsomolipileti jäänused olid savitükiga ühte sulanud ja vihmahood olid tindi savi seest pinnale pesnud," selgitas Hirschon.

Kuigi väärtuslik vihje leiti kiirelt, seisis piloodi isiku kindlaks tegemine veel ees. Hirschon kirjeldas, et kiht kihi haaval leotasid nad Jerjominiga piletijäänused savikamakast lahti. Edasi lappisid nad paberitükid ettevaatlikult kokku ja avastasid, et kõige vähem kahjustada saanud lehel oli kirjas ka lenduri nimi. Seda küll poolikult - Konstantin Mihhailovitš Andr.

Vene sõjaajalooarhiivides tuhnides selgus, et hukkunud lendur oli 21-aastane Konstantin Andrejev. Tema lennuk tulistati Tartu lähistel alla 17. septembril 1944. aastal.

Edasi proovitakse leida hukkunud lenduri sugulasi, kuid see tõotab olla keeruline. Eesti sõjamuuseumi arheoloog Arnold Unt kinnitas juba lennukirusude leidmise ajal, et lenduri säilmed on plaanis igal juhul ümber matta. Kui piloodi sugulased õnnestub leida, siis saadetakse tema säilmed Venemaale, kui mitte, siis maetakse need ümber Eesti Vene sõjakalmistule.

Ehitustööd paljastasid lennukirusud

Mai lõpus Tartumaal Ridakülas juhuslikult avastatud lennukirusud olid 75 aastat varjatult maapõues kuni ehitustöödel juhuslikult ilmsiks tulid. Kuigi on teada, et Tartu ümbrus on kunagi suur lahinguväli olnud, siis on sellised leiud Lõuna-Eestis siiski haruldased.

"Peale sõda demineeriti seda piirkonda pikalt ja korjati leitud rususid kokku, aga ajapikku kaob ka täpne info ära, kus kohas sellel soisel pinnal midagi võiks leida," selgitas Unt, miks lennukirususid varem ei leitud.

Lennukijäänuste uurimine tegi kindlaks, et tegu oli teise maailmasõja aegse JAK-9T hävituslennukiga, mis lasti alla. Lennukiosad läksid Jõgeva militaarmuuseumi kollektsiooni, piloodi säilmed ja rahakott viidi hoiule sõjamuuseumisse.