Raivo Aeg: kriminaalmenetluse kiirendamiseks peame tehnoloogiat rohkem usaldama

Justiitsminister Raivo Aeg saatis valitsusele arutamiseks kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, mille eesmärk on muuta süüteomenetlus inimkesksemaks ja kiiremaks, ennetada noorte õigusrikkumisi ning tõhustada karistuspoliitikat, sealhulgas suurendada alternatiivkaristuste osakaalu.

Justiitsministri sõnul on kriminaalpoliitika roll kujundada õiguskuulekat ühiskonda ja selleks vajalikke väärtusi. „Kriminaaljustiitssüsteem peab muutuma kiireks ja inimkesksemaks – nii lihtne ja ambitsioonikas eesmärk meil aastaks 2030 ongi. Fookusesse tuleb tuua inimene – nii kannatanu kui ka õigusrikkuja,“ ütles Raivo Aeg.

Ühelt poolt peab süüteomenetlus võimalikult kiiresti taastama ohvri turvatunde ja õigusrikkumisele eelnenud olukorra, teisalt peab see toetama ka õigusrikkuja naasmist õiguskuulekale teele. Selleks tuleb suurendada alternatiivkaristuste osakaalu, pakkuda vanglast vabanenutele tugiteenust ning sõltlastele ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujatele ravi ja nõustamist.

Ehkki paarikümne aastaga on Eestis kuritegude arv pea poole võrra vähenenud, varjutab üldiselt edukat kriminaalpoliitikat siiski kõrge korduvkuritegevuse määr. Aastaks 2030 peaks Eesti ühiskond olema niivõrd turvaline, et kuritegude, eelkõige vägivallakuritegude, arv on võimalikult madal. "See aga eeldab, et aitame inimesed korduvkuritegevuse tsüklist välja. Seda ei saa me teha üksinda, vaid vajame head koostööd sotsiaal- ja haridussüsteemiga, näiteks selleks, et käsitleda sõltuvus- ja vaimse tervise teemat terviseküsimusena või ennetada noorte sattumist kuritegevuse nõiaringi haridussüsteemi kaasabil," märkis Raivo Aeg.

Ühtlasi on justiitsministri hinnangul oluline väljakutse ka tulevikuriskidele kohane reageerimine ja tehnoloogia arenguga sammu pidamine. "Et kriminaalmenetlus oleks kiirelt muutuvates tingimustes tõepoolest tõhus, peavad meie õiguskaitsetöötajad olema pädevad ning toime tulema küberohtudega," märkis Aeg. Kriminaalmenetluse kiirendamiseks peab senisest rohkem usaldama tehnoloogiat ja sellesse ka panustama, sest digimenetlusele on vaja üle minna kogu süüteomenetluse ahelas. "See aga eeldab mitte ainult tarkvaralisi arendusi ja tööprotsesside läbimõtlemist, vaid ka tehnoloogiateadmisi," ütles Aeg.

Justiitsministri sõnul on üks karistuspoliitiline siht ka see, et tekiks suurem usaldus kogukondlike ehk alternatiivkaristuste vastu. "Loomulikult on kuritegusid, mille puhul on vangistus ainuõige karistus, ent nende õigusrikkumiste puhul, kus inimene saaks oma teo heastada selliselt, et sidemed kogukonnaga säiliks, tuleks alternatiivseid karistusi kasutada. Olgu selleks üldkasulik töö, distsipliini nõudvates sotsiaal- või raviprogrammides osalemine," ütles Aeg. Tema hinnangul ootab ühiskond üha enam ka seda, et kohtunikud ja prokurörid põhjendaksid oma karistusotsuseid avalikkusele senisest rohkem ning seda ka kriminaalpoliitika põhialustega taotletakse.

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 on tegevusena ka valitsuse 100 päeva tööplaanis. Järgmise sammuna arutatakse põhialuseid valitsuses, kes esitab need riigikogule arutamiseks.