VAATA JÄRELE | Vaimse tervise spetsialistid: lastel tekib lootusetusetunne täiskasvanutest kergemini

Sillamäel läks kümneaastane poiss kiusamise pärast vabasurma. Juhtunu valguses rääkisid laste ja noorukite vaimsest tervisest Delfi otsesaates lastepsühhiaater Ere Vasli ning kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.

Vasli märkis, et lastel ja noortel võib tekkida lootusetuse tunne kergemini kui täiskasvanutel, sest täiskasvanutel on erinevate tunnetega erinevad kogemused ning teadmine, et probleemid mööduvad ja elu läheb edasi. Lastel aga ei pruugi seda kogemust olla. See on tingitud nii psühholoogilisest arengust kui ka sellest, et laste aju areneb ja lapsed ning noored on impulsiivsemad ja ei mõtle nii palju oma tegude tagajärgedele.

Küsimusele, kuidas märgata last või noort, kellel võivad olla peas enesetappumõtted, vastas Oidermaa, et oluline põhjus selliste mõtete tekkimisel on depressioon. Sellest võivad märku anda muutused unerütmides, samuti söömisharjumustes, sõpradest ja lähedastest eemalejäämine ning samuti meeleolumuutused, nagu kurvameelsus või ka tundetus, teismeliste puhul ka ärrituvus, närvilisus, ärevus. Väiksematel lastel esineb ka valude kurtmist, nagu pea- või kõhuvalu, millel ei näi reaalset põhjust olevat.

Oidermaa lisas, et teisest inimesest, ka lapsest või noorest arusaamiseks ei ole siiski muid variante, kui küsimine ja rääkimine, mida tihti isegi kardetakse. Üks hirmutavamaid asju on tema sõnul justnimelt enesetapumõtete kohta küsimine, sest kardetakse, et niimoodi võib neid mõtteid justnimelt esile kutsuda. Tegelikult aga on see hädasolija jaoks kergendus, kui selle kohta sobival ajal ja sobivas kohas küsitakse.

Inimesed, kes saaksid last või noort tema murega aidata, on Vasli sõnul eelkõige vanemad ja vanavanemad. Aga ka koolipsühholoog, perearst, kliiniline psühholoog või psühhiaater. Kui peas tiirlevad juba enesetapumõtted, siis tuleb kindlasti otsida professionaalset abi.

Vasli manitses vanemaid kindlasti võtma tõsiselt seda, kui laps räägib oma enesetundest ja ka enesetapumõtete kohta tohib ning ka peab küsima.

Oidermaa soovitas laps või noor kindlasti lõpuni ära kuulata ja mitte rutata kohe esimesel võimalusel nõu andma, isegi kui neid võimalikke nõuandeid tuleb kiiresti ja palju. Oluline on kuulata ja proovida mõista.

Siinkohal lisab Delfi ka mõned kontaktid, kust mure korral abi saada:
MTÜ Peaasjad: http://peaasi.ee
Kiusamisvaba kool: http://kiusamisvaba.ee
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Psühholoogilise kriisiabi telefon: [phone] (tööpäeviti kl 9-20)
Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-23)
Lasteabi: 116111 (24h)
Lapsemure: 646 0770 (tööpäeviti kl 10-18)

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)