"Säärane kadumise mäng on jõudnud Eestisse alles hiljuti, kuid õnneks pole noorte seas populaarseks osutunud. Meile on teada vaid ühest juhtumist, kus laps tõi oma kadumise põhjenduseks selle mängu. Õnneks leiti too nooruk kiiresti üles ning midagi tõsist ei juhtunud," sõnas Ida-Harju politseijaoskonna juht Roger Kumm.

Noorte ja laste kihk ära joosta tuleneb tihtipeale soovist vanemate ja kooli kontrolli alt väljuda. Sageli on lapse ära jooksmine tingitud keerulistest pere- või sõprussuhetest, käitumisest või probleemidest koolis.

Kumm selgitab, et ühegi inimese kadumisse ei suhtu politsei kergekäeliselt. Alaealiste kadumise puhul edastab politsei informatsiooni noore käitumise kohta lastekaitsetöötajale, sest sageli vajavad sellised perekonnad tähelepanu ja abi.

Kumm palub lastevanematel ja õppeasutustel noortega sellistest mängudest rääkida ja selgitada, et teadlikult kadumisel on omad tagajärjed. "Näiteks võib seetõttu kellegi elu jääda päästmata või reaalselt ohtu sattuda, sest suur osa operatiivjõude tegeleb "mängu" mängiva noore otsingutega," nentis ta.

Kadunud inimese otsinguid alustatakse esmalt operatiivjõudude tasandil ehk suheldakse lähedastega, teavitatakse patrulle ning püütakse inimesega ühendust saada telefoni ja interneti teel. Seejärel pöördutakse meditsiiniasutuste ja koostööpartnerite poole, vajadusel kasutatakse ka vabatahtlike abi.

"Kui esimese 24 tunni jooksul inimest ei leita, suunatakse seni kogutud info territoriaalse jaoskonna tagaotsimisega tegelevale ametnikule, kes tegeleb edasiste otsingute planeerimiste ja läbiviimistega," lausus Kumm.

Kadumismäng ei ole Eestis küll laialt levinud, kuid inimeste otsimiseks rakendab politsei tõepoolest palju jõudu ja aega. Mõningatel andmetel kestab sama mäng lausa 48 tundi ehk kaks ööpäeva.