"Praegused arutelud keskenduvad sellele, kas jätkata praegu toimiva vabatahtliku hindamissüsteemiga ning panustada kooli pidajate võimekuse tõstmisse või kehtestada kohustuslik tsentraalne ehk riiklik hindamismudel," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps ERRi uudisteportaalile.

Praegu kehtib koolijuhtide vabatahtlik hindamise ja enesehindamise süsteem, mis on suunatud juhi arengule ning seda süsteemi on ministri sõnul ka järjekindlalt arendatud.

"Mõlemal hindamisel on omad plussid ja miinused: vabatahtlik hindamismudel eeldab juhi ja koolipidaja motiveeritud teadlikkust, tsentraalne-kohustuslik hindamine on aja- ja ressursinõudlik, vähendab kooli pidaja vastutust ning on risk, et süsteem võib muutuda bürokraatlikuks ja koolijuhi professionaalsuse arengut vähe toetavaks," ütles Reps.

Haridusasutuste juhtide kutseoskuste taseme hindamiseks ja tagasiside andmiseks on Repsi sõnul välja arendatud 360° tagasiside meetodi e-keskkond. Praeguseks on hindamisprotsessi läbinud 75 juhti, järelkasvuprogrammi 21, esmakordselt alustava juhi programmi 61 ning mentorite programmi 63 inimest..

Reps ütles, et ehkki valitsus Reformierakonna muudatusettepanekut ei toetanud, näitab juba mitmendat korda sama teemaga väljatulek, et ühiskonnas on selle küsimuse suhtes huvi. "Tõnäoliselt see on teema, mis haridusvaldkonnas välja pulbitseb ja ühel hetkel selle ühe või teise nurga juurde tagasi tuleb tulla," märkis minister.