Lääneranna volikogu esimees Arno Peksar ütles väljaandele, et MTÜ tahaks mälestuskivi üles panna juba 20. augustil, mil möödub Lihula samba paigaldamisest 15 aastat.

Lääneranna vallavanema Mikk Pikkmetsa sõnul sel päeval kindlasti mälestuskivi üles ei panda. Läinud neljapäeval volikogu selleks luba ei andnud ja uuesti tuleb kivi paigaldamine arutusele 22. augusti istungil.

Pikkmetsa sõnul võiks Saksa väes võidelnud eesti meestele teoreetiliselt ju mälestuskivi olla, aga see peab olema elanike soov. "Miks mitte korraldada rahvaküsitlus," arutles Pikkmets. Leegioni Sõprade Klubi on kinnitanud, et koopia erineb algsest – natsisümboolika olevat eemaldatud.

Delfi on varasemalt kajastanud, et samba püstitamist toetavad ennekõike volikogu EKRE fraktsiooni liikmed. EKRE fraktsiooni liige ja riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles, et tema toetab ideed samba viimisest esialgsele asukohale. "See on väga tore algatus, kuna ausammas oli Eesti meestele."

11. juulil toimunud valitsuse pressikonverentsil märkis peaminister Jüri Ratas, et Lihula sammas peaks jääma sinna kuhu ta viidi - Lagedile Eesti Vabadusvõitluse muuseumi. Võimalikust koopiast siis veel juttu polnud.

Originaalsel mälestusmärgil on teise maailmasõja aegses Saksa vormis mees, relv rinnal. Mälestusmärgil on tekst: "Eesti meestele, kes sõdisid 1940-1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel".

Tõeliselt kuulsaks sai mälestusmärk siis, kui 2. septembril 2004 korraldas valitsus mälestusmärgi äraviimise. Äraviimine oli rohmakas, toimus öö varjus ja kui Lihula inimesed selle vastu protestisid, toimus nende ja politsei vahel konflikt.