Seda ei osanud Filippova öelda, kui kaua aega süüdistusakti koostamisele kulub ning millal akt kohtusse saadetakse.

29. aprillil, kui Kuusik riigikogus ametivande andis, ilmus Eesti Ekspressi artikkel, milles toimetusele teadaolevad allikad väitsid, et värske minister on aastaid oma abikaasa suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda kasutanud. Samal päeval alustas politsei Kuusiku väidetava vägivaldsuse uurimiseks kriminaalmenetlust.

30. aprillil astus Kuusik enda sõnul valitsuse töörahu, oma maine puhastamise ja perekonna kaitsmise huvides ministriametist tagasi.

Kuusik on lähisuhtevägivalla kahtlusi eitanud ning nimetanud seda meediarünnakuks.

Kõigest poolteist päeva ministriametis olnud Marti Kuusik jäi riigikantselei otsusel kopsakast hüvitisest ilma, ent sellega ta ei nõustu, vaid pöördus kohtusse.

Vabariigi valitsuse seaduses seisab, et valitsuse liikmel, kes on ametist vabastatud valitsuse tagasiastumise või ministrile umbusalduse avaldamise tõttu või peaministri ettepanekul, on õigus saada hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses. Ministrite palk on hetkel 5243,06 eurot kuus. Kiire arvutus näitab, et kuue kuu palk on 31 458,36 eurot. Riigikantselei põhjendas, et Kuusiku kohta see seadusepügal siiski ei käi. Nende hinnangul ei näe valitsuse seadus siiski ette hüvitise maksmist ministri tagasiastumisel omal soovil.

Kuusik aga leiab, et ta päev ministriametis on sellist hüvitist väärt, kuna teda olevat sunnitud ametist lahkuma. Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu kinnitas Delfile, et Kuusik esitas mai lõpus halduskohtule kaebuse riigi vastu ning nõuab sunnitud tagasiastumise pärast hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses ehk 31 458 eurot.