Eestimaa Looduse Fondi märgalade taastamise programmi juht Jüri-Ott Salm ütles, et kuna Ohepalu looduskaitsealale jääb osaliselt keskpolügooni ohuala, oli kaitseväelaste appi kutsumine loogiline.

„Meil on väga hea meel, et kaitsevägi meie kutsele nii arvuka osavõtuga reageeris. Tavapäraselt ehitame küll kuivenduskraavidele paise kopaga, ent masinate alale saamiseks peame paratamatult tegema ka trassiraieid. Siin, taastatavates soometsades, tähendaks see sadade puude mahavõtmist - soovisime seda vältida,“ ütles Salm ning lisas, et märgalade taastamise projekti peamisteks märksõnadeks on haruldaste liikide säilitamine ning kasvuhoonegaaside vähendamine.

„Kui see pais valmis saab, ei voola vesi enam kraavis, mida kuivendamise eesmärgil pea sada aastat tagasi ehitati, vaid valgub laiali ning siinne mets hakkab muutuma soometsaks, nagu see kunagi on olnud,“ ütles reamees Andrus Palu, kes rajas koos oma jaoga eile kolm paisu.

„Kui on aega, jõudu ning võimalus on antud, tuleb teha. Mulle igatahes väga meeldis – vaheldus igapäevasele teenistusele, värskes õhus viibimine ning rahulolu, et sain oma panuse anda,“ ütles reamees Andreas Rohesalu.

Projekt „Soode kaitse ja taastamine” algas 2015. aastal ning selle raames taastatavad alad katavad ligikaudu 7500 hektarit soid. Projekti viivad ellu SA Eestimaa Looduse Fond, Tartu ülikool ja MTÜ Arheovisioon.