Mõned klassid peavad uuel õppeaastal hakkama saama ilma õpetajata
Õpetajate Lehel reklaamitud kuulutustes pakutakse tööd 137 õpetajale, teistes töövahendusportaalides on täitmata kohti veel umbes 50. Ka eelmisel aastal kajastas meedia õpetajate puudujääki vahetult enne kooliaasta algust - siis räägiti 80 õpetajast, kes koolidest puudu on.
Mõned koolid otsivad korraga kümmet õpetajat, mõned üksikuid. Õpetajate puudujääk pole sugugi vaid maapiirkondades asuvate väikekoolide mure, õpetajad on puudu ka Tallinna kesklinnast. Tõsi, vesteldes mõne sellise kooliga öeldi, et kuulutus on üleval formaalselt, tegelikult on kohad täidetud.
Viimsi kool otsib enda ridadesse kuute õpetajat. Vastavalt on puudu matemaatika, inglise keele, loodusainete, kehalise kasvatuse ja klassiõpetaja. Otsitakse ka eripedagoogi.
Kooli direktor Aime Niidas sõnas, et koolis käivad parasjagu aktiivselt vestlusvoorud ning suure tõenäosusega õnnestub kohad enne avaaktust ära täita.
Puudu kümme õpetajat
Eestis on koole, kust on vahetult enne kooliaasta algust puudu kümme õpetajat. Näiteks Sillamäe gümnaasiumi otsib endale eesti ja inglise keele, matemaatika, keemia, bioloogia, kunsti, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse õpetajaid.
Jüri gümnaasium otsib oma põhikooli kahte matemaatikaõpetajat. Kuigi kaks on võrreldes kümnega väiksem number, siis on kooli direktor Maria Tiro siiski mures. "Kust saada kahte puuduvat matemaatikaõpetajat? See on väga suur väljakutse, mida proovime lahendada," sõnas ta. Kool otsib aastas kokku umbes kümme õpetajat.
Eesti õpetajate liidu juhatuse esimees Margit Timakov on õpetajate puudjäägi üle väga murelik. Ta ei julgenud suurusjärku pakkuda, kuid nentis, et tõenäoliselt kõiki puuduolevaid õpetajaid terves Eestis septembriks ei leita. "Õpetajaid on igal sügisel puudu, aga see tendents on aina suurenemas, sest õpetajate liikuvus on suurenenud. Aina enam läheb õpetajaid pensionile ning ka õpetajad liiguvad muude töökohtade vahet aina enam," kommenteeris Timakov.
Kuigi probleemi juurpõhjused peituvad teadagi õpetajate palgatasemes ning noorte väheses huvis õpetajaameti vastu, siis tõi Timakov välja veel sellegi, et õpetajate leidmise ja palkamise vastutus jaotub ebaühtselt vaid koolijuhi õlule.
"Kiirvariante probleemi lahendamiseks pole olemas. Võib öelda, et täna kooli pidaja ei võta vastutust selle eest, et õpetajaid pole. See on jagatud mure ning tegelikult võiks koolipidajad ja juhid omavahel rohkem pead kokku panna," tõi ta näiteid.
1. klassid ilma ei jää
Siiski hajutas õpetajate liidu juht esimesse klassi siirduvate juntsude vanemate hirmu, sõnades, et kui klassid on juba välja kuulutatud ja kokku pandud, siis küllap on ka õpetajad neile olemas. Neis valdkondades, kuhu õpetajaid ei leita, läheb koormus jaotamisele teiste õpetajate vahel.
Haridus- ja teadusministeeriumil puudub ülevaade, kui palju õpetajaid Eestis parasjagu puudu on. Ministeeriumi üldhariduse osakonna peaspetsialist Aivi Jürgenson sõnas, et juhul, kui õpetajaid 1. septembriks ei leita, peab lahenduse leidma kooli juhtkond.
"Olukord, et õpetajat kooliaasta alguseks ei leita, on ikka pigem erand," sõnas ta.
Jürgenson tõi välja, et tegelikult on õpetajate arv suurem, kui töökohtade arv. Probleemiks on see, et märkimisväärselt suur osa õpetajaid töötab osalise töökoormusega.
"See on kindlasti oluline mõttekoht nii omavalitsustele kui koolipidajatele – kuidas juba olemasolevate õpetajate tööd korraldada nii, et neil oleks soovi korral võimalik töötada täiskoormusega," tõi Jürgenson veel ühe lahendusettepaneku.
Kokku töötab Eesti üldhariduskoolides umbes 15 000 õpetajat.
