"See oli minu esimene kohtumine Ursula von der Leyeniga ning see oli kokkulepitult mitteformaalne, selline üks-ühele vestlus, kus mulle anti võimalus rääkida sellest, mida ma olen oma professionaalses elus senini teinud ja kuidas ma näen enda rolli tulevases komisjonis," sõnas Simson vahetult pärast kohtumist.

"Me rääkisime Eesti energiamajanduse arengukavast, mille on Eesti enda eesmärgiks võtnud aastaks 2030," jätkas ta.

Simsoni sõnul tundis von der Leyen enim huvi Eesti desünkroniseerimise vastu Venemaa energiasüsteemist. Lisaks arutasid naised omavahel puhta energia tulevikku Euroopas, mis just Eesti eesistumise ajal sai Euroopa tasandil paika pandud - ajal, mil Simson majandus- ja kommunikatsiooniminister oli.

"Ursula von der Leyeni üheks oluliseks prioriteediks on kliima ja puhta energia fondi loomine, selle arutamine võttis suure osa meie 20-minutilisest kohtumisest ära," lõpetas ta.

Eesti siseriiklik päevapoliitika jutuks ei tulnud.

Simson muljetas veel, et kohtumisel jättis von der Leyen talle väga sooja ning asjatundliku mulje.

Kadri Simsonit peetakse koos Rumeenia, Poola, Leedu ja Sloveenia poliitikutega üheks võimalikuks energeetikavoliniku kandidaadiks.

Teised kandidaadid on lisaks Poola volinikukandidaat Krzysztof Szczerski, Sloveeniast Janez Lenarcic, Rumeeniast Luminița Odobescu ning Leedust kas Virginijus Sinkevicius, Linas Linkevicius või Saulius Skvernelis.

Ursula von der Leyen kohtub järgemööda kõikide kandidaatidega, pärast seda ametlikult juttu portfellide jaotamisest.