Peaminister, kaitsepolitsei ja häirekeskus ootavad rahandusministeeriumi majandusprognoosi tulemusi
Häirekeskuse peadirektori asetäitja Merle Tikk selgitas, et häirekeskuse eelarvekärpe vajadused selguvad eelarveläbirääkimistel ning sügisesest majandusprognoosist. “Oleme juhtkonnaga välja töötamas jätkusuutlikku plaani, kuidas tegevusi ümber korraldada ja efektiivistada, et häirekeskuse elutähtis teenus käiks jätkuvalt ajaga kaasas ning vastaks inimeste ootusele,” ütles ta. Tikk lisas, et kärbetes soovitakse eelkõige säästa töötajaid.
Sama ütles kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp. “Et eelarvevestlused seisavad alles ees, pole teada, kui palju tuleb kulusid vähendada,” ütles ta. “Oleme kaitsepolitseis oma töötajaid kärpimise võimalusest teavitanud,” lisas ta.
KÜSKi juhataja Agu Laius märkis, et KÜSK on juba tänavu kolm töötajat koondanud. “Võib arvata, et ametiasutuste kulude kokkuhoiu programm puudutab ka meid, kuid hetkel täpsemat teavet pole, mida ja kuidas. Kuuldusi on, kuid neid ma ei kommenteeri,” ütles ta.
Jüri Ratas kommenteeris, et valitsus arutab tuleva aasta eelarvet sügisel pärast rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi, mis näitab riigi rahalisi võimalusi. “Praegu ei ole ühelegi ministeeriumile ega valitsusalale antud reaalset ülesannet kärpida, vaid jutt on olnud võimalikest kokkuhoiukohtadest eelkõige tulevikku vaadates,” ütles Ratas.
“Politsei- ja piirivalveamet on oma kokkuhoiuvõimalusi analüüsides võtnud arvesse, et vajadusel eelarvet kärpides ei puudutaks see kriitilistel hetkedel kiire ja asjatundliku abi andmist ega kurjategijate tabamise võimekust,” lisas peaminister.
