Maailma suurim mere tuulepark kerkib prominentide vastuseisust hoolimata Hiiumaale
Prominetsed hiidlased võitlevad tuulepargi vastu
Kui Enefit Greenil õnnestub ilma kaotusteta läbida keskkonnamõjude hindamine, kerkib Loode-Eesti rannikumerre tuulepark, mis on ligi kaks korda suurim senisest rekordpargist Inglismaa rannikul.
Keskkonnaministeerium teatas Hiiumaa rannikule Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamisest. Tegemist on Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni ettevõtmisega, mille riigifirma võttis üle, kui omandas peamiselt Norra omavalitsustele kuulunud taastuvenergia ettevõtte Nelja Energia.
Enefit Green soovib nüüd ise rajada elektrienergia tootmise eesmärgil Loode-Eesti rannikumerre tuulepargi, mille võimsus on kuni 1100 MW. Kavandatakse 17-182 tuulikut. Seni maailma suurima tuulepargi positsiooni hoidev Walney Extension avati aasta tagasi võimsusega 659 MW. Kõikide Walney tuuleparkide võimsus kokku jääb siiski samuti eestlaste kavandatavale alla – 1026 MW, ehkki tuulikuid on rohkem - 189.
Hiiumaa lähistele kavandatavate tuulikute omavaheline kaugus on umbes 1 kilomeeter ning need asuvad umbes 12 kiolmeetri kaugusel rannast.
Kavandatava tuulepargi asukohaks on arendaja valinud Hiiumaa rannikust vähemalt 12 km kaugusel asuvad merealad.
Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada Keskkonnaministeeriumile 16. septembrini ja aruande avalik arutelu toimub 18. septembril Kärdla kultuurikeskuses.
Riigikohus tühistas aasta tagasi Hiiu tuuleparke puudutava planeeringu, kuna tuulikute ja merekaablite mõju keskkonnale olid välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata. Muus osas jäi mereplaneering kehtima.
Planeeritava tuulepargi vastu on MTÜ Hiiu Tuul, Emmaste valla ja üheksa eraisikut.
Tuulepargi vastu on hiidlasest luuletaja Ave Alavainu, samuti tuntud turismiettevõtja Paap Kõlar. Ligi 20 aastat Ristna Paradiisirannas turismiäri ajanud Kõlar avaldas paar aastat tagasi Õhtulehes arvamust, et tuulepargi rajamine tähendaks Hiiumaale sotsiaalset katastroofi. Inimesed on Kõlari sõnul sunnitud jätma maha oma kodud, kinnisvara väärtus ja turism langeb ning saarele jäävad ainult tuuleenergia arendajatele ustavad inimesed. “Kokkuvõttes oleks Hiiumaaga lõpp,” tsiteeris Õhtuleht ettevõtjat.
Tallinna halduskohus võttis 2017. aasta lõpus vastu otsuse, mis ei tühistanud Hiiu maavanema korraldust kehtestada Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Selle otsuse kaebasid vastased ringkonnakohtusse edasi ja esitasid kaebuse ka Euroopa Komisjonile.
Hiljuti sõlmiti Hiiu valla ja aktsiaselts Nelja Energia vahel koostööleping, mis Hiiumaale meretuulepargi rajades tagab vallale tulust osa. AS Nelja Energia plaan on 12 kilomeetrit Hiiumaa rannikust rajada meretuulepark võimsusega 700 kuni 1000 MW, mis on 100 kuni 160 tuulikut. Ometi ei tohiks mitmete kohalike elanike arvates tuulepargi projektiga Hiiumaal jätkata.
