Rektor Jaak Aaviksoo ütles, et tänaseni pole avalikkusele selge, kes on vilepuhuja, kes Nurkse instituudi Euroopa Liidu raha pettusest rääkis. “Tõepoolest ta [vilepuhuja - toim.] ütles, et Nurkse instituudis on esitatud andmeid tõele mittevastavalt ja need olid väga räiged süüdistused,” sõnas Aaviksoo. “Kui oleks olnud konkreetne sisend, oleksin saanud konkreetseid projekte kontrollida,” lisas rektor viidates, et ta ei tegutsenud viis kuud tagasi, kuna vilepuhuja palus anonüümsust ja diskreetsust. Siseaudit TTÜ projektidest jõudis Aaviksoo kätte paari kuu jooksul ning sealt olulisi rikkumisi ei esinenud. "Esialgu vajavad ka Postimehe väited ülikooli poolt kinnitusi," sõnas ta.

Postimehe ajakirjanik Martin Laine lükkas ümber Aaviksoo väite, et tal polnud infot konkreetse projekti kohta. Nimelt oli vilepuhuja Aaviksoole kohtumisel öelnud, mis projektis pettus käib. Aaviksoo vastas, et allikas oli öelnud, et teeb projektis kaasa ning palus anonüümsust ja sel põhjusel ei näinud ta vajalikuks konkreetset projekti uurida.

Kuu jooksul peaks TTÜ välja selgitama, kas on vaja uurida ka teisi projekte ning alustada kuriteomenetlust. Ajakirjanik küsis, kas audit uurib inimeste töötamist projekti juures. Aaviksoo vastas, et kõik töötajad või doktorandid ei pruugigi teada, mis perioodil nad mis projektis kaasa teevad.

“Tänase päevani pole mul selge selle inimese [vilepuhuja - toim] motivatsioon ja miks ta mulle ei andnud faktilist alust. Mõnes mõttes tuleb see asi niikuinii välja,” ütles Aaviksoo. Laine ütles, et vilepuhuja oli Aaviksoole fakte pakkunud. “See ei ole kogu tõde. Võib-olla oleksin pidanud temaga pikemalt vestlema. Selle vestluse põhjal erakorraline siseaudit on asjakohane reaktsioon,” sõnas Aaviksoo. Ta lisas, et vilepuhuja ei edastanud Aaviksoole dokumente. Aaviksoo märkis, et ju siis pole kontorollimehhanismid tasakaalus.

Renno Veinthal ütles, et Euroopa projektid on TTÜle väga olulised ning kool julgustab teadlaseid otsima partnereid ja rahastuse raames tööd tegema. “Ülikoolis on omad korrad, et projekti hallata,” lisas Veinthal. Ta lisas, et töö mahtu on projektide puhul raske hinnata ning seega on vahel rahastajaga lahkarvamused, kas tulemused on vajalikus mahus saavutatud. “Sellist diskussiooni või vaidlust tuleb ette. Nende vaidluste lahendamiseks on oma rutiinid olemas. Neid projekte viidakse ellu õigesti kooskõlas kokkulepetega ja seadustega. Selle üle ülikool valvab keskselt,” kinnitas Veinthal.

“Hiljuti läbiviidud siseaudit suures plaanis projektides olulisi puudujääke või vajakajäämisi ei tuvastanud,” lisas ta. “Sellega võisime kinnitada, et parendamist vajavad asjad on korda tehtud,” ütles Veinthal. Euroopa komisjon auditeerib TTÜ projekte ka väljast. “Kontrolli käigus ei tuvastatud praktiliselt mingeid olulisi aspekte, mis vajaksid teravdatud tähelepanu,” selgitas ta. “Kui ilmnevad küsimused ja kahtlused, siis suhtume sellesse tõsiselt.”

Teadusosakonna juhataja Aivar Auväärt kinnitas, et projektidele on tehtud auditeid ning rikkumisi pole leitud. “Projektide haldamise eeskiri ei sisalda projekti vastavust ettenähtud eesmärkidele,” ütles ta. Peale selle auditeeritakse projekte, mis maksavad üle 325 000 euro. Anomaaliate puhul vaadatakse projektid üle.

"Tänases Postimehe artiklis on avaldatud konkreetsed süüdistused Ragnar Nurkse instituudis läbiviidud projektide, sh OpenGovIntelligence, kulude arvestuse kohta," seisis TTÜ pressiteates.

Esitatud väidete ja europrojektide täitmisega seotud teiste asjaolude väljaselgitamiseks moodustas tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo komisjoni, mida juhib teadusprorektor professor Renno Veinthal. Komisjon peaks esitama esmase aruande nädala aja jooksul.

Muuhulgas peaks komisjon selgitama asjaolu, miks Euroopa Liidu varasemad kontrollid, sealhulgas tehnikaülikooli rektori poolt aprillis tellitud erakorraline audit, ei ole süsteemseid rikkumisi tuvastanud.

Pressikonverentsil vastavad ajakirjanike küsimustele tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal, rektor Jaak Aaviksoo ja teadusosakonna juhataja Aivar Auväärt.