Maardu järve suplusvees on kahjulikke baktereid
Terviseameti põhja regionaalosakonna vaneminspektori Raul Sarri sõnul ületab viimaste analüüside järgi soole enterokokkide näitaja tulemus kvaliteedinormi ligi kolmekordselt. Uued analüüsid veekvaliteedi kohta võtab terviseamet sel nädalal, tulemused selguvad uuel nädalal.
"Eelnevaga seoses soovitab terviseamet Maardu järves ajutiselt mitte supelda," ütles Sarri.
Kuigi Maardu järve pole kohalik omavalitsus soovinud ametlikuks supluskohaks muuta, on tegemist populaarse vaba aja veetmise kohaga. Kokku jälgibki terviseamet suplusvee kvaliteeti nii kõigis avalikes supluskohtades kui ligi viiekümnes suplusvee seirepunktis, kus varem on asunud supelrand ning kus inimesed on harjunud käima suplemas.
Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri kolibakteri ja soole enterokokkide hulka. Need on tavalised ja levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna nad võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku hiljutise fekaalse reostatuse määratlemisel.
Terviseamet juhib tähelepanu sellele, et kui suplusrannas lehvib punane lipp, pole suplemine ohutu. Suplusranna olukorraga tuleks kindlasti tutvuda enne supluskohta minemist. Vett jälgitakse ja analüüsitakse ning suplejaid teavitatakse ohu korral. Kollase lipu režiim tähendab supleja jaoks vette minekut omal vastutusel.
Suplemiseks sobivaid veekogusid on Eestis tunduvalt rohkem kui ametlikult kirjas, kuid vaid ametlikes supluskohtades on tagatud suplusvee kvaliteedi kontroll ning täidetud muud suplejate ohutust ja heaolu tagavad nõuded. Kõikides teistes veekogudes toimub suplemine inimese omal vastutusel.
