Vabaerakond: TTÜ petujuhtum näitab kõrgharidusmaastikul valitsevat alarahastamist
Eesti Vabaerakonna juhatus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et eelmisel nädalal avalikuks tulnud Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi projektirahade
väärkasutamisega seotud juhtum ei ole pelgalt ühe kõrgkooli ühe allasutuse siseprobleem, vaid kõrgharidussektoris laialt levinud väärnähtus.
Vabaerakonna aseesimees, Tartu Ülikooli dotsent ja orientalistikakeskuse juhataja Märt Läänemets leiab, et probleemi peapõhjus on aastaid kestnud teaduse ja kõrghariduse krooniline alarahastus: „Kuna instituutidel ei jätku aastast aastasse palgaraha oma akadeemilistele töötajatele, on kujunenud üldkehtivaks praktikaks, et õppejõudude palgapuudujääk kaetakse teadusprojektide rahastusest. Teadusgrante võetaksegi õpperahastuse puudujäägi loomuliku augutäitena.“
Vabaerakonna juhatus on seisukohal, et vastutus sellise olukorra eest
teaduses ja kõrghariduses lasub mitme järjestikuse valitsuse vildakatel rahastusotsustel, mis on jätnud kõrghariduse kujundlikult
öeldesvaeslapse ja kerjaja olukorda. „Valdkonna rahastamise põhialused
vajavad muutmist,“ ütleb Läänemets, ning lisab „Praegune keeruline
tegevustoetuste süsteem ja projektipõhise teadusrahastuse kord soosib
üleüldise rahapuuduse tingimustes korruptiivsete ja käsi-peseb-kätt
skeemide loomist. Raha on ju vaja ja seega – eesmärk pühitseb abinõu.“
Vabaerakonna juhatuse arvates ei piisa olukorra parandamiseks taas mingi järjekordse komisjoni kokkukutsumisest, mis hakkaks uurima, mille peale iga projekti puhul eraldi tegelikult raha kulutatakse, kuigi ka seda on ilmselt vaja. Korruptsioonist ja petuskeemidest saame lahti siis, kui on ära kaotatud põhjused ja tingimused nende tekkeks. Eesti riik vajab oma erialale pühendunud maailmatasemel teadlasi ja õppejõude, mitte skeemitajaid ja kriminaalkurjategijaid. Selleks peab aga riik praegusest palju rohkem panustama.
Läinud aasta 19. detsembril teaduse ja innovatsiooni arendamiseks
sõlmitud ühiskondliku nn 1% kokkuleppe elluviimine, millele toona
kirjutas alla enamus Riigikokku kandideerinud erakondade juhtidest,
oleks olnud üks tõhus samm olukorra parandamise teel. Kahjuks on
valitsus sellest taganenud ja riigipoolse teadusrahastuse külmutanud.
Vabaerakonna juhatus leiab, et kui praegu koostamisel olev
eelarvestrateegia ei sisalda nimetatud teadusleppe täitmise kohustust ja kõrghariduse rahastamist vähemalt tasemel, mis tagaks õppejõudude
palgaraha, pole põhjust loota taoliste kuritarvituste lakkamisele
iseenesest või pelkade administratiivmeedete kohaldamisel.
