"Teema on väga tõsine. Kui te vaatate sõnakasutust, siis praegune hoiak väga paljudes inimestes on selline, et tegemist on süstemaatilise kuritegeliku käitumisega. See ei puuduta vaid Nurkse instituuti vaid Tallinna tehnikaülikooli tervikuna," sõnas Aaviksoo jätkates, et rahastuse läbipaistvus on laiem küsimus kõikides Eesti kõrgkoolides, mitte vaid TTÜ-s.

"Küsimus pole enam vaid konkreetsetes faktides. Küsimärgi alla on seatud kogu tehnikaülikooli usaldusväärsus ja ülikool ning rektor vastutavad selle eest.

Ta selgitas edasi ülikooli ja tema isiklikku kokkupuudet Keegan McBride'iga. "Täna ei ole järelduste tegemiseks kahjuks piisavalt informatsiooni," alustas Aaviksoo.

"Kevadel - eeldatavasti vastab tõele doktorandi väide, et kuupäevaliselt oli 14. märts - palus minuga keegi Ameerika telefoninumbriga SMS-i teel audientsi. Ta nimetas end doktorandiks Nurkse instituudis. Siis toimus formaalne kohtumine, kus doktorant palus kaitset ja anonüümsust oma doktoritöö tõttu. Ta esitas mulle terve hulga süüdistusi, mille ma võtaksin kokku kahe sõnaga: "corruption and fraud" (korruptsioon ja pettus)," selgitas rektor.

"Ülikoolile on ette heidetud, et me ei suuda täita tööaja pabereid, aga ma kinnitan, et see ongi keeruline. Paljudel juhtudel keerukust kuritarvitatakse.Doktorandi väited kõlasid sedavõrd veenvalt, et ülikool pidi reageerima ja reageeriski sellele," jätkas ta.

"Pärast seda (kohtumist) toimus nõupidamine, kus me arutasime vajadust korraldada erakorraline audit Euroopa projektide rahade kasutamise osas. Lisaks arutasime, kuidas käsitleda vilepuhajaid, sest Eestis puudub seaduslik instrument vilepuhujatega tegelemiseks," sõnas ta.

Niisiis lepiti kokku, et McBride jääb anonüümseks ning Aaviksoo sõnul on tema oma poolt sellest kokkuleppest hoidnud - ka pärast seda, kui doktorant ise end avalikustas. "Pean kahetsusväärseks neid etteheiteid, mida mulle on tehtud konfidentsiaalsus kokkuleppe pidamise eest," nentis rektor.

Nõupidamisel lepiti kokku ka auditi korraldamine, mis sai endale ülesandeks teha erakorralisi väljavõtteid Euroopa rahadest rahastatud projektide aruandluse osas. Aaviksoo sõnul lõppes see audit vahetult enne jaanipäeva ning mingeid kuritarvitamisi ei leitud.

"Ma tahan rõhutada kahte asja. Esmalt, ma jagan täiel määral neid sisukohti, mida erinevad toimetused on väljendanud, rahapuudus ei õigusta pettust ning kuritegevust. Reaalse elu surumine tööajatabelitesse on mõningal määral vaieldav ning neid vaidlusi on peetud ka Eesti järelvalvekomisjonidega ning teatud juhtudel on otsustatud kõrgkoolidelt osa rahast tagasi nõuda. Seda on juhtunud pea kõikides Eesti teadusastusutes. Ma loodan, et tehnikaülikoolis konkreetse kaasusega seda ei juhtu," sõnas ta.

Ta jätkas: "Iga teadusasutus ja selle juhtkond peab seisma selle eest, et selle teadlasi ei süüdistataks tegudes, mida nad on pannud toime ilma tõenditeta. Ma olen jätkuvalt seda meelt, et selle olukorra must-valgeks värvimine või nõiajahi alustamine pole midagi, mida peaks ülikool alustama," jätkas ta.

"Ma olen pärast tänast arutelu rektoraadis jõudnud arusaamisele, et me peaksime pöörduma omalt poolt prokuratuuri isegi olukorras, kus meil puuduvad konkreetsed vihjed kuriteoteatise tegemiseks. Me peaksime paluma koostööd selleks, et kasvatada usaldus ülikoolisiseste protseduuride vastu," sõnas Aaviksoo.

Ta lõpetas oma sõnavõtu öeldes, et protsessid tõe väljaselgitamiseks ei saa olema kiired, kuid ta soovib taaskasvatada usaldust ning leida süüdistustele tõendid või need ümber lükata. "Tallinna tehnikaülikooli teadlaskond pole bandiitide pesakond!" lõpetas ta.