GRAAFIKUD | Kümne aasta jooksul on kasvanud nii õpetajate arv kui ka keskmine vanus

Haridusministeeriumi andmetest selgub, et möödunud õppeaastal oli õpetajaid viie aasta tagusega võrreldes ligi 1200 võrra rohkem, kõige rohkem neist olid seejuures vanuses 50–59 aastat. Kümne aasta eest oli enim õpetajaid vanuses 40–49 aastat.

Õppeaastal 2008/09 oli Eesti üldhariduskoolides, koolieelsetes lasteasutustes ja kutseõppeasutustes õpetajaid kokku 24 264, viis aastat hiljem õppeaastal 2013/14 kokku 24 224 ja eelmisel õppeaastal 25 400.

Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Liisa Tagel ütles Delfile, et õpilasi on vahepeal märkimisväärselt juurde tulnud, mis tähendab ka suuremat vajadust õpetajate järele. "Vajaduse tõttu tekkis juurde ka õpetajate ametikohti," märkis ta.

Oodatult töötab kõige rohkem õpetajaid üldhariduskoolides, millele järgnevad koolieelsed lasteasutused. Kõige vähem õpetajaid on tegevad kutseõppeasutustes.

Õpetajate vanuseline struktuur on kümne aasta jooksul selgelt muutunud. Kui õppeaastal 2008/09 oli kõige rohkem õpetajaid vanuses 40–49, siis eelmisel õppeaastal vanuses 50–59 aastat. Järjekindlalt on kasvanud ka 60-aastaste ja vanemate õpetajate arv.

Nooremate kui 40-aastaste õpetajate arv oli üldhariduskoolides väikseim viis aastat tagasi, sama seis oli ka koolieelsete lasteasutuste õpetajatega vanuses 30–39 aastat.

Kümne aasta lõikes on toimunud Eestis õpetajaskonna märkimisväärne vananemine. Õppeaastal 2008/09 oli Raplamaa ainus maakond Eestis, kus õpetajaid vanuses 40–49 ja 50–59 aastat oli võrdselt, kõikjal mujal oli üldhariduskoolides enim 40- kuni 49-aastasi õpetajaid.

Õppeaastal 2013/14 oli 40- kuni 49-aastasi õpetajaid enim veel vaid Ida-Virumaal ja Võrumaal, õpetajaid vanuses 40–49 ja 50–59 oli võrdselt Hiiumaal ja peaaegu võrdselt Viljandimaal. Kõigis teistes maakondades oli enim õpetajaid vanuses 50–59. Lõppenud õppeaastal oli aga kõigis Eesti maakondades kõige rohkem 50- kuni 59-aastasi õpetajaid.

Kolmes maakonnas – Jõgevamaal, Läänemaal ja Raplamaal on 60-aastaste ja vanemate õpetajate osakaal kõige suurem, ulatudes Jõgevamaal 29, Läänemaal ja Raplamaal 26 protsendini kõigist üldhariduskoolide õpetajatest.

Nii õppeaastal 2008/09, 2013/14 kui ka 2018/19 töötas nii üldhariduskoolides, koolieelsetes lasteasutustes kui ka kutseõppeasutustes õpetajaid rohkem, kui oli õpetaja ametikohti, mis tähendab, et mitmed õpetajad olid tööl osalise koormusega.