"Seadus on kehtinud aastaid, seitse kuud on jäänud. Seaduse idee pole praeguseks kuidagimoodi realiseerunud ja ma ei näe ka mõistlikke võimalusi, kuidas see saaks alles jäänud kuudel juhtuda. Poliitikutel on mõistlik maha istuda ja arutada, mis edasi saab," ütles Sibul.

"Ma olin erakonnas üks väheseid, kes eelnõud toetas, ja pean tagantjärele tunnistama, et õigus oli minu kaaslastel, kes ei toetanud eelnõu sellisena, nagu minister [Urmas] Kruuse selle ette pani," lisas ta.

Seeder apteegireformi osas mingit seisukohta ei võtnud, vaid ütles, et selles osas tuleb arutelusid jätkata ja kindlasti on see sügisel parlamendis olulise teemana laual.

"Rindejoon ei ole kunagi jooksnud nii, et ühed erakonnad on poolt ja teised vastu ning kõigil on kindlad seisukohad. Eks see keeruline küsimus ongi, mida tuleb arutada ja erimeelsusi on ka erakondades sees," nentis ta.

Seeder lisas, et kindlasti tuleb asjaosalistega kohtuda, et selgust saada, kas seaduse elluviimine ettenähtud aja jooksul üldse võimalik on.

Eelmisel aastal kritiseeris apteegireformi samuti isamaalane Urmas Reinsalu.

Apteegireform tekitab küsimusi

Mäletatavasti esitas apteegiteenuse korraldamise seaduse eelnõu aastaid tagasi IRL-i liige Margus Tsahkna.

Apteegireformi jõustumiseni on jäänud seitse kuud, mille jooksul tuleb apteegid viia vastavusse seaduses määratud tingimustega. Sealhulgas võib apteegi omanik olla ainult proviisor ning rohupood ei tohi olla seotud ravimite hulgimüüjaga.

Praegu vastab nõuetele 158 apteeki ehk 32 protsenti. Nende osakaal pole kuigi palju suurenenud - kolm aastat tagasi vastas nõuetele 25 protsenti apteeke.

Vastuolulist reformi on seostatud ka ravimiärimees Margus Linnamäega. Eesti Päevaleht on korduvalt kirjutanud, kuidas apteegiturul käib juba praegu skeemitamine, mis võib apteegid jätta ka tulevikus seniste kettide mõju alla ning kujundada turul monopoli, mis jääb just Linnamäe kätte.

Seeder lükkab selle kahtluse resoluutselt tagasi: "Rumalaid kõlakaid ma ei kommenteeri."