Rikkusite riigikogulastel puhkuse ära, kuidas teil endal puhkus läks?

Ma ei usu, et see nüüd rikutud on. Kõik olid riigikogus rõõmsad üksteist nähes, ja see puhkus on olnud ka küllalt pikk.

Kus te ise puhkuse veetsite?

Enamiku aega Eestis.

Ja kui polnud Eestis, kus te siis olite?

Olin ära. Ma ei arva, et ma peaksin seda meediaga jagama, kus. See on minu isiklik asi.

Kuidas teile Ratase kõne meeldis?

Ratase kõne oli oodatult Jüri Ratase moodi. Ega ta ei vastanud neile etteheidetele, mis me talle umbusaldusavalduses tegime. Me näitasime, et kõik need asjad, mis on valitsusega juhtunud – kõik need skandaalid ja skandaalikesed – on saanud juhtuda tänu sellele, et Jüri Ratas seda võimaldab. Eesti rahvusvaheline maine on kahjustatud, ministrid püüavad allutada õiguskaitseorganeid poliitilisele kontrollile, riigieelarve on kehvas seisus, minnakse pensionäride kindlustunde kallale – kõik see saab võimalikuks, sest Jüri Ratas lubab seda.

Seda kõike oleme me juba kuulnud. Aga te teadsite ette, et see umbusaldus kukub läbi. Milleks raisata pool päeva üritusele, millest on ette teada, et see ei vii mingisuguse tulemuseni?

Küsimus on ju väärtuste konfliktis. Isegi palju väiksemate rikkumiste pärast on ministrid varasemas poliitilises kultuuris oma koha kaotanud. Praegune valitsus muudab poliitilist kultuuri totaalselt. Inimesi rünnatakse, käitutakse voorimehe kombel, sõimatakse. Kui meie ka opositsioonina seda aktsepteerime, jääb see ka meie hingele. Opositsioonil on tõepoolest vähe instrumente seda asja mõjutada, ja umbusaldusavaldus on üks neist, kõige tugevam võimalus oma arvamust avaldada.

No põhimõtteliselt vormitäide.

Ei ole! Kui ajalooürikutest vaadatakse järele, mis hetkel Eesti valesti läks, mis hetkel kurss muutus, siis seisab seal, et meie oleme vähemasti teinud kõik, et seda ära hoida.

Aga tulemust ei olnud. Miks ei sobinud sotside ettepanek umbusaldada ühte Helmetest, see oleks vähemasti teoreetiliselt võinud viia mingisuguse tulemuseni?

Selle valitsuse eesmärgi on välja öelnud Moonika Helme: Reformierakonna hukk on olulisem kui Elmar Vaheri pagunid. Seda on öelnud ka Mart Helme, teised ei ole seda ümber lükanud. Kui see on valitsuse eesmärk, mis ei ole seotud Eesti tulevikuga...

See on EKRE eesmärk.

Jah, aga teised on sellega nõus. See on see, mis neid seob. Nad toetavad kõike seda, mida teevad Helmed, ja seda, mida teevad või ei tee teised – kui me räägime mõnest ministrist, kes valitsuses üldse tööd ei kavatse teha.

Aga nüüd on teie võimalus veel Keskerakonnaga valitsust teha ju maha maetud. Te määrasite ennast opositsiooni, miks?

Ei ole. Meie umbusaldusavaldus oli suunatud Jüri Ratase vastu. Me näitasime, et tema seda valitsust ei juhi, tema sõna ei maksa. See ei tähenda, et Keskerakond ei võiks moodustada valitsust Reformierakonnaga. Lihtsalt selle valitsuse peaminister ei saa olema Jüri Ratas.

Kellega te siis läbi räägite?

Jüri Ratasega võime me loomulikult läbi rääkida, meie oleme alati olnud avatud, aga... Mis see meie valik siis on? Vaadata lihtsalt pealt, kuidas kõik need asjad juhtuvad? See on väärtuste konflikt ja väärtustes ei saa me järele anda. Me peame tegema vastavaid samme.

Ikkagi, tänasest üritusest väljub Jüri Ratas ja koalitsioon tugevamana, kui ta enne oli, milleks teile see?

Ma ei ütleks, et koalitsioon väljub tugevamana. Jüri Ratas pidi võtma Helmede koorma enda kanda ja oli näha, et ta tunneb end ebamugavalt.

Ta ju nautis mängu.

Ta nautis mängu siis, kui ta rääkis oma asjadest, seda nautis ta väga. Aga tema vastutab selle valitsussegaduse eest ja sai selgeks, et temal on see koorem kanda.

Kui palju on tõepõhja all sel vahepeal levima hakanud jutul, et Keskerakonnal ja Reformierakonnal on juba uus valitsus peaaegu sündimas?

Ma ei hakka seda meedia vahendusel lahkama, kui palju me suhtlesime.

Hakkame ikka.

Ei hakka. Me suhtleme ju eri erakondade liikmetega. Kui ma ütlen, et jah, me kohtusime, siis on järgmine küsimus, et millest te rääkisite. Nii ei ole võimalik neid vestlusi pidada.

Millal te viimati kohtusite Jüri Ratasega silmast silma?

Ma ei hakka seda kommenteerima.

Kas on olemas võimalus, et pärast seda umbusaldust saaksite veel Jüri Ratasega uue koalitsiooni moodustamise asjus läbi rääkida?

Jah, on kindlasti.

Teie jutt on järjest lahjenenud. Enne valimisi ei näinud te Jüri Ratasele oma võimalikus valitsuses kohta, sest...

Ei, see pole tõsi.

... sest tal puuduvad kompetentsid.

See oli meie intervjuu (Postimehes - VK). Teie küsisite minu käest, millist rolli võiks Ratas täita teie valitsuses. Mina ütlesin, et ma ei tea, mis kompetents tal, sest ma ei ole teda näinud mitte kunagi mõne konkreetse teema eest seismas. Ma olen olnud koos temaga riigikogus, ta on olnud riigikogu aseesimees. Ma ütlesin, et ei tea, mis kompetents tal on. Seda, mis rolli ta võiks täita, peab ta ise teadma. Ma pole kunagi öelnud, et ta ei kõlba ministriks.

Vähemasti jäi mulje, et tal tegelikult erilisi kompetentse pole. Siis tulid valimised ja punased jooned ja teile jäid ainult pähklikoored. Siis ütlesite, võiksite kaaluda varianti, et Jüri Ratas on peaminister ja teie loovutate selle koha.

See ei olnud nii. Minult küsiti, kas ma olen seda valmis kaaluma. Muidugi võin ma kaaluda, aga see ei tähenda, et ma olen midagi lubanud. Mina olen oma sõnadele kindlaks jäänud. Enne valimisi ütlesin, et EKREt mina valitsuses ei näe. Seda ütles ka Jüri Ratas. Kes on jäänud oma sõnadele kindlaks? See olen mina, ma olen oma põhimõtete eest seisnud. Seda ei saa mulle ette heita, et ma annan kõik ära. Räägitakse, et Jüri Ratas on hea kompromissimeister – aga ta annab ju kõik ära! Mis viga niimoodi läbi rääkida, kui ütled, et olgu, sa saad kõik, mis sa tahad, ma loobun kõigest, mida mina tahan.

Teie lubasite kaaluda peaministrikoha andmist Jüri Ratasele. Kui teie käest selle kohta järgmisel korral küsiti, siis ütlesite, et ei saa seda mingil juhul teha.

Jah, nii oli.

See on ikkagi taganemine.

Kuidas see taganemine on? Küsitakse, kas ma olen valmis kaaluma, ja ma kaalusin – ja jõudsin järeldusele, et see ei ole võimalik.

Aga nüüd te räägite juba, et te üldse ei tahagi valitsusse.

Ärge pange mulle sõnu suhu.

Te ju rääkisite, et pakute hoopis välja toredaid ideid Eesti arendamiseks. Kas te selleks võitsite valimised?

Jällegi, palun, lugege minu tsitaati korrektselt. Ma ütlesin, et Reformierakonna eesmärk ei ole iga hinna eest saada valitsusse. Iga hinna eest! See tähendab, et me jääme oma põhimõtetele kindlaks, mida oleme lubanud, seda teeme. Väärtustest me ei tagane.

Missugust hinda te olete valmis maksma, et valitsus moodustada?

Poliitika on kompromisside kunst. Maksu- ja pensionipoliitika üle saame läbi rääkida. Väärtuste üle ei saa läbi rääkida, seal me järele ei anna.

Teie puhul jääb kehtima, et teie EKREga valitsust ei moodusta?

Jah.

Aga mingil hetkel viskab Reformierakonnal üle, nad ei viitsi opositsioonis sitsida. Ja siis tuleb Kristen Michal ja ütleb, et EKRE on võimalik koalitsioonipartner. Millal jõuab erakonnas kätte see hetk, kus tema hääl käib teie omast üle?

Oma ideid saab teoks teha valitsuses olles. Aga oluline on see, et ideoloogiline selgroog ja väärtused on paigas. Erakonnas on palju liikmeid, on ka juhatus. Juhatus on otsustanud, et meie EKREga valitsust ei moodusta.

Ja see ei muutu?

See ei muutu, kuni mina olen selle erakonna esimees.

Suvel, kui teie puhkasite, rääkisid Helmed täis, ja teie reageerinud isegi mitte ainsamagi säutsuga Twitteris isegi mitte siis, kui Jaak Madison hakkas rääkima Endlösungist. Teie ja kogu erakond olid erakordselt apaatsed. Miks te olite nii loiud?

Me ei olnud loiud. Kui üks seltskond kogu aeg räuskab, siis on sellel suurem efekt, kui reageerib kogu ühiskond. Kui esimesena reageerime meie, siis öeldakse kohe, et see on poliitiline vaidlus.

Te ei reageerinud üldse.

Miks ei reageerinud, Endlösungi asjus reageerisid ka meie inimesed.

Ma ootasin teie säutsu, kuhu see jäi? Vähemalt. See olnuks absoluutne miinimum.

Jah, tõesti... Poliitiline kultuur on muutunud. Varem vaidlesime sisu ja ideede üle. Nüüd keegi ütleb midagi ja keegi reageerib. Kogu EKRE sõimule ja solvangutele ei jõuagi keegi kogu aeg reageerida.

Kes peaks, kui mitte opositsioon?

Jah, me reageerime.

Nüüd, kus te olete puhkuselt tagasi.

Noh, jah. EKRE meediastrateegia ongi see, et ütle võimalikult krõbedalt, siis kõik räägivad sellest, ja sa saad pildile. Kui meie sellega kaasa ei lähe, on pigem meie pluss. Me ei loo neile kõlakoda.

See on vaieldav, aga ärme sinna praegu lähe. Reitinguga on teil kõik hästi, aga see tõuseb valel ajal ja mõnes mõttes ka teenimatult. Mida te selle reitinguga peale hakkate nüüd, kus olete end põlistanud opositsiooni?

Me ei ole end opositsiooni põlistanud. Koalitsioonierakondade kokkulepe on seda koalitsiooni iga hinna eest hoida. Meie ajastus oli ideaalne, me ajastasime reitingu täpselt valimisteks, võitsime valimised ja saime riigikogus 34 kohta. Neid kohti ei saa meilt keegi ära võtta. Reitingu tõus peegeldab seda, et inimesed ei hinda praegust valitsust ja näevad meid selle selge vastandina. Tõsi, valimisteni on aega ja praegu ei maksa see reiting midagi, aga ta näitab toetust sellele, mis me oleme teinud – ja et inimesed ei taha praegust valitsust.

Viitasite juba EKRE soovile Reformierakonda hävitada. Keskerakond jällegi on võitnud valimisi, aga pole samuti saanud moodustada valitsust. Kuivõrd te mõistate, et Reformierakonnal on oma roll selles vihas, mis EKREt ja Keskerakonda ühendab?

Ma mõistan seda. See tuleb Reformierakonna varasemast tegevusest ja käitumisest. Me oleme olnud pikalt võimul ja teinud häid asju, aga see on endaga kaasa toonud ka kriitikat.

EKRE poolt hääletavad inimesed, kelle heaks RE kunagi midagi ei teinud ja ei tahtnud teadagi, et need inimesed on olemas. Kuivõrd mõistate oma ajaloolist vastutust EKRE esiletõusu eest?

Ühiskonnas on alati viiendik inimesi, kes on kõige vastu. See viiendik on kanaliseerunud EKRE toetajaks. Varem olid nad pigem Keskerakonna valijad. Alati on inimesi, kes on rahulolematud, ma ei ütleks, et see on meie süü. Alati on ka jõude, kes neid inimesi esindavad. Alati saab kritiseerida neid, kes midagi teevad. Me oleme ju olnud uhked selle üle, kuidas Eestit on 28 aastat ehitatud. See Eesti on olnud piiridest suurem.

Reformierakond oli võimu juures 17 aastat ja Keskerakond pikalt opositsioonis. Kuivõrd olete valmis, et nüüd jääte teie pikaks ajaks opositsiooni?

Meenutagem, miks ei tehtud Edgar Savisaare Keskerakonnaga koalitsiooni. Savisaarel oli idarahaskandaal ja korruptsioon. Raha küsimine Venemaalt on selge julgeolekuoht. See oli põhjus, miks nad välistati. Mis on see põhjus, miks Reformierakond praegu välistatatakse?

See on hea küsimus, vastake sellele.

Küsige seda koalitsioonierakondadelt. Lihtsalt see, et me oleme olnud pikalt võimul? Jah, aga me oleme teinud ka palju häid asju.

Aga vastamata jäi küsimus, kuivõrd valmis olete selleks, et te ei jää opositsiooni mitte ainult järgmiste riigikogu valimisteni, vaid palju pikemalt.

Me oleme valmis selleks, et peame seda võitlust pidada opositsioonis. Reformierakonna roll on praegu seista selle eest, mida on 28 aastat ehitatud. Kui me peame seda tegema opositsioonis, siis me kasutame kõiki võimalikke instrumente, mis meil opositsioonis selleks on. Meid kindlasti ei morjenda see, et me opositsioonis oleme. Reformierakond loodi selleks, et kaitsta teatud ideid. Me peame sellega edasi tegelema, ja tegelemegi.

Mis on teie plaan ja eesmärk kohalikeks valimisteks?

Eesmärk on loomulikult moodustada eri kohalikud omavalitsused.

On teie plaanides kirjas näiteks ka Tallinn üle võtta – võttes eeskuju näiteks Keskerakonnast, kes, saamata peaministriparteiks, valitses Tallinnas, ja valitseb siiamaani?

Praegu teeme Tallinnaga väga head tööd, meie toetus tõuseb pidevalt, ka venekeelsete valijate hulgas. Vene valija on Keskerakonnas pettunud ja hakkab valima maailmavaate, mitte rahvuse järgi. Kaks aastat on aega ja me kavatseme kindlasti võimsa lahingu anda.

Ikkagi, kas Tallinna ülevõtmine Keskerakonna käest on strateegilise eesmärgina paigas või mitte?

Loomulikult on.

Vilja Kiisler, kes Kallast usutles, liitus äsja Delfi ja Päevalehe kollektiiviga.

Vaata videot!