"Eilse erakorralise istungi tulemused - meeldib see või mitte - näitavad sisulist umbusaldust selle esitajale. Ja kinnitavad seda, mis poliitikute hulgas avalik saladus - Reformierakond, vähemalt oma tänase juhiga on mugavuspositsioonis, kus sisulist tööd valitsuse vahetuseks ei ole tehtud, küll aga on jäetud selline mulje avalikkusele," kritiseeris ta Reformierakonna ebaõnnestunut katset peaministrile umbusaldust avaldada.

"Siit ka minu arusaam, et opositsiooni käik oli selgelt suunatud näitemänguna justnimelt avalikkusele," sõnas ta.

"Mis puudutab minu positsiooni, siis see on sama alates kevadisest hääletusest. Isegi küsimus Kaja Kallasele on endiselt sama," sõnas rahvasaadik.

Ta on olnud sellel seisukohal, et Reformierakond topeltmängu mängib, juba kevadest. Aprillis Kaja Kallase esitamisel peaministrikandidaadiks uuris ta Reformierakonna juhilt, et kui avalikkusele väidetakse, et käivad tihedad läbirääkimised KEI koalitsiooni osas kõhklejatega, siis tegelikkuses neid läbirääkimisi ei toimunud.

"Kas see, mis toimub siin ja praegu, on meediale suunatud mäng?" küsis Ladõnskaja-Kubits kevadel Kallaselt ning jäi sama küsimuse juurde.

Isamaasse kuuluvatest poliitikutest võib "kõhklejate" hulka kuuluvaks pidada veel Üllar Saaremäed ning Mihhail Lotmani. Saaremäe jättis hääletamata Kaja Kallase peaministriks nimetamise hääletusel, kui ülejäänud koalitsioonikaaslased sellele vastu hääletasid ning on avaldanud arusaamatust koalitsiooni osas varasemalt meedias. Lotman on näiteks hääletanud koalitsioonist erinevalt, kui püüti läbi suruda kaitseväe korralduse seaduse muutmist, mille president kevadel välja kuulutamata jättis. Eile hääletasid mõlemad vastu.

"Arvestades politseijuhi ümber toimunut, väärinuks punast kaarti mõni asjasse puutuv minister," viitas Ladõnskaja-Kubits. Juuni alguses toimunud umbusaldushääletusel siseminister Mart Helmele oli ta ainus koalitsioonisaadik, kes hääletas siseministri tagandamise poolt.

Eilsel umbusaldusavaldusel peaministrile hääletas poolt 40 saadikut, vastu 55.