Justiitsministeerium määras Kolsarile juunis rahatrahvi, kuna täiturina ei jätnud ta võlgnike kontode arestimisel neile seaduses ette nähtud minimaalset summat. Kolsar vaidlustas trahvi ja käskkirja ning tänaseks on vaidlus jõudnud Tallinna halduskohtusse.

Kohus andis osapooltele augusti lõpuni aega, et leida kompromiss, kuid ministeerium ei pidanud kokkulepet Kolsariga võimalikuks. Nüüd on ministeeriumil aega 16. septembrini, et esitada oma seisukoht Kolsari kaebusele.

Kolsari sõnul on tegemist vaidlusega juriidilistes küsimustes, mille esemeks on õigusnormi mitmetitõlgendatavus konkreetsele elulisele asjaolule kohaldamisel. "Kohtutäitur on vaba õiguskutse pidaja, kes täidab ametiülesandeid isikliku vastutuse alusel," kommenteeris Kolsar Delfile.

Kui suurest trahvisummast käib jutt, kumbki osapool enne kohtuotsust ei avalda. "Kehtiva seaduse kohaselt ei kuulu täiteasjadesse puutuv teave avaldamisele menetlusvälistele isikutele," ütles Kolsar.

Ärileht kirjutas aprillis, et justiitsministeerium algatas distsiplinaarmenetluse, kuna kohtutäitur oli 24 korral arestimise aktiga lubanud pangal kinni pidada kogu võlgniku pangakontol oleva raha. Tänaseks käib vaidlus 21 juhtumi üle.

"Lühidalt kokku võttes võib öelda, et järelevalve käigus on tuvastatud, et võlgnike pangakontode arestimisel ei jäetud alles seaduses ette nähtud minimaalselt summat, milleks on üldjuhul alampalga suurune summa. Selle tegevuse põhjused selgitatakse välja distsiplinaarmenetluses," ütles toona ministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep.

"Õiguslikku selgitust sellele tegevusele ei ole. Täitemenetluse seadustik kehtestab, et võlgniku sissetuleku arestimisel tuleb jätta võlgnikule kasutada vähemalt elatismiinimumi suurune summa," lisas ta.

Kolsar on kohtus ministeeriumilt saadud trahvi varemgi vaidlustanud. 2008. aastal määras toonane justiitsminister Rein Lang Kolsarile distsiplinaarsüüteo tõttu 5000 krooni trahvi. Asja menetlenud Tallinna halduskohus rahuldas kaebuse ja tühistas justiitsministri käskkirja.