TalTechi enda poolt alustatud auditeerimisest ja prokuratuuri algatatud kriminaalmenetlusest ei piisa. Et haridus- ja teadusministeerium (HTM) saaks ka enda poolt Ragnar Nurkse instituudis toimuva kohta selge hinnangu anda, alustatakse järelevalvemenetlus, kaasates sinna rahandusministeeriumi ja ka enda allasutuste spetsialistid.

Repsi sõnul on menetlusega alustamine ministeeriumis kaalumisel olnud juba nädalaid. Vaid mõni päev tagasi otsustati, et see saab olema institutsionaalne, mis on kõikidest võimalustest ulatuslikuim. OGI projekti rahastamist võinuks tema sõnul uurida ka Archimedes või rahandusministeeriumi regulaarne järelevalve, mis olnuks väiksema mahuga.

"Loomulikult oleme tekkinud olukorra pärast mures ja eks ta heidab laiema varju kogu rahastuse teemal. Võtame selliseid signaale väga tõsiselt," ütles Reps. "Teadlaste usaldus ühiskonnas on olnud siiani väga kõrge. Kui selle ümber tekib segadus, tahame ühiskonnale kindlasti saata kindlustunnet," lisas ta.

Aaviksoo ütles, et TalTechi siseauditiga seoses pole peale viimati antud pressikonverentsi uusi olulisi andmeid ilmnenud. Senine põhijäreldus on endiselt, et kuriteo tunnustele viitavaid tegusid pole tehnikaülikoolis toime pandud. "Lõplik seisukoht tuleb septembri lõpuks. Ootame seda raportit ja lisaks sellele on oratoorium otsustanud korralisel istungil kuulata ära rektori ja sõltumatu auditikomitee selgitused," ütles Aaviksoo.

Aaviksoo kiidab heaks ministeeriumi algatatud menetluse, sest mida rohkem partnereid on osalised selle tõe väljaselgitamisel, seda kasulikum on see Eesti teadusele ja TalTechile. "Suure tõenäosusega pöördume me ka Euroopa komisjoni kui rahastaja poole, et informeerida neid leidudest, mis võiksid nende otsuseid mõjutada," ütles Aaviksoo.

Aaviksoo on veendunud, et TalTechis pole midagi kriminaalset toime pandud. Teda usaldab ka Reps, kes nimetab kogu asja segaduseks ja minister andis mõista, et tõenäoliselt on pahandust tekitanud just reeglite hägusus. See segadus annab tema sõnul vihje, et tuleb tegeleda teatud reeglite täpsustamisega. "Pole ju kunagi Eestis tööjõutabelitest nii palju räägitud," ütles ta.

Aaviksoo sõnul on skandaal teadlaste hulgas tekitanud hirmu. "Inimesed tunnevad end ebakindlalt, et "kas ka minu projekt on kuidagi löögi all". Kus on piir korrektsuse ja akadeemilise vabaduse vahel - see on igaühel raskesti tajutav. Loodan väga, et see saab selgemaks," ütles Aavikso.

Repsi hinnangul võib ministeeriumi algatatud järelevalvemenetluse tulemusi näha parimal juhul aasta lõpuks. "Nende tulemuste valguses saame teha järgnevad otsused," ütles Reps. Ta kinnitas, et Aaviksoo jätkab oma ametis, kuni prokuratuuri poole pealt või kõikidest erinevatest analüüsidest ja audititest peaks välja tulema midagi sellist, mille peale peaks nii jõuliselt reageerima.

Reps andis eile teada, et kutsus Aaviksoo enda juurde aru andma, soovides saada selgitust, miks ei ole kahe pressikonverentsiga suudetud tagada Tallinna tehnikaülikooli töötajaskonna seas töörahu ja miks pole ülikool andnud rahastamisskandaali kohta üheseid vastuseid.

Augusti keskel jõudsid avalikkuse ette kahtlused, et TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut sai Euroopa Liidust projekti OpenGovIntelligence jaoks raha pettuse abil, kui tööajatabelitesse lisati teadlased, kes projekti tegelikult kaasatud polnudki. Aaviksood teavitati võimalikust pettusest juba viis kuud tagasi.

Eile keskpäeval andsid Tallinna tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal, rektor Jaak Aaviksoo ja arvutisüsteemide instituudi professor Jaan Raik aru Ragnar Nurkse instituudi võimaliku eurorahapettuse kohta. Veinthal kinnitas, et TTÜ-s asja uurimiseks loodud komisjon leidis küll reeglite rikkumisi, ent mitte tõendeid petuskeemi kohta.

Põhja ringkonnaprokuratuur alustas võimaliku petuskeemi uurimist soodustuskelmuse paragrahvi põhjal. Rektor Jaak Aaviksoo on varem öelnud, et lahkub ametist, kui prokuratuur peaks esitama talle või koolile kahtlustuse. Ta lisas eile, et kaalub tagasiastumist siis, kui avalik surve TTÜ teadlastele peaks liiga suureks muutuma.