Eesti kaitseväelased on juba aastaid olnud liitlaste aktiivsed abijõud, seda kinnitab ka praegune otsus. Näiteks pikendatakse meie osalust missioonidel Malis, Liibanonis ja Iraagis.

Meeste arv pole kivisse raiutud ja kõik oleneb ka konkreetsest olukorrast. Näiteks on märgitud, et vajadusel panustame kuni 210 kaitseväelast NATO reageerimisjõudude koosseisu. See on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis.

Lisaks võimaldame kasutada kuni 50 kaitseväelast, kes võivad osaleda NATO või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest.