Seevastu kuuendikul pole seisukohta, mida teha teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel, selgus kindlustusseltside liidu ja Turu-uuringute ASi koostöös läbiviidud uuringust.

Kindlustusseltside liidu juhi Mart Jesse hinnangul näitab uuring, et inimestel on väga erinevad ootused kogumispensioni ümberkujundamise osas. "Kui pea pool rahvast kavatseb jätkata pensionivara investeerimist ja saab aru pensionikogumise möödapääsmatusest, siis teine pool kavatseb raha välja võtta. See näitab inimeste vähest usaldust kogumispensionite suhtes," ütles ta.

Jesse sõnul on need hoiakud välja kujunenud valitsuserakondade kommunikatsiooni ja meediamüra taustal. "Inimeste tegelik käitumine sõltub sellest, millised on konkreetsed raha väljavõtmise tingimused. Igal juhul on kogumispensioni vabatahtlikuks muutmisel suur mõju nii majanduskeskkonnale, inflatsioonile kui ka vanemaealiste toimetulekule aastakümnete pärast," selgitas ta.

Uuringu kohaselt soovib 29% pensioni praegustest kogujatest raha süsteemist välja võtta ja jätkata iseseisvalt investeerimist. 11% kavatsevad investeerimist mitte jätkata ning kasutaks raha laenumaksete ja jooksvate kulude katteks. 77% vastanuist, kes kavatsevad investeerimistegevuse lõpetada ja raha kogumispensionist välja võtta, ei osanud seda põhjendada.

Pensionifondidesse on kogunenud pea viis miljardit eurot. Mart Jesse sõnul peab reform toimuma läbimõeldult ja kõiki mõjusid silmas pidades. "Rahvale tuleb üheselt ja usutavalt selgitada, kust võtab riik tulevikus vananeva rahvastiku tingimustes pensionimaksmiseks raha, kui tänane kohustuslik pensionisammas laiali kantakse," ütles ta.

"Uskumus, et pensionisäästude väljavõtmise lubamine inimese tööeas tagab talle laheda äraelamise pensionipõlves, ei ole rahvusvahelises sotsiaalkindlustuse praktikas kinnitust leidnud ja kuulub ilmselgelt soovunelmate valdkonda," lisas Jesse.

Kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendava kindlustusseltside liidu hinnangul on kogumispensioni süsteemi paindlikumaks muutmine vajalik, kuid sealt väljumisõigus peaks olema väga hoolikalt läbikaalutud ja lubatud vaid erandjuhtudel.

Juulis valminud uuringu "Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse" veebipõhisele küsimustikule vastas 1015 inimest vanuses 18-64 eluaastat.