Marko Mihkelson: on veel vara öelda, milleni Ukraina ja Venemaa vangide vahetus viib
Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul tõstatas vangide vahetus olulise küsimuse: miks oli Venemaa ikkagi nõus vange vahetama ja seega ka tunnistama oma seotust sõjaga Ukrainas?
"Ma ei hindaks vangide vahetust veel Zelenskõi suureks töövõiduks. Üldse on hetkel vara öelda, milleni see viib. Loomulikult on tore, et Venemaa käes pantvangis olnud Ukraina kodanikud on kodus tagasi. Samas on Venemaa vanglates veel kümneid krimmitatarlasi ja teisi," ütles Mihkelson.
"Murelikuks teeb asjaolu, et Venemaale tagasi saadetute seas oli üks olulisemaid MH17 lennu allatulistamise tunnistajaid Vladimir Tsemah," lisas ta.
Mihkelsoni sõnul on nüüd olulised küsimused, mis saab pärast vangide vahetust edasi ning mis ajendas Venemaad ikkagi vange vahetama.
"Siin võib vastuse anda Normandia neliku (Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ukraina) järgmine kohtumine. Prantsusmaa president Macron on seda juba ette kuulutanud, kui väga oluline rahukonverents. Pole välistatud, et Venemaaga suhete normaliseerimist taotlev Macron püüab saavutada Vene-Ukraina konflikti osas edasiminekut. Vangide vahetus võib olla siin üks sammudest," ütles väliskomisjoni aseesimees.
Mihkelson selgitas, et Ukrainal on ees keeruline valik. Ühest küljest on president Zelenskõi huvides sõja lõpetamine, teisalt teab ta väga hästi, et selle hinnaks võib Venemaa survel olla Ukraina väljajäämine Euroopa Liidu ja NATO laienemisplaanidest. "Kahjuks pole Euroopa suurriigid siiani suutnud isegi poole sõnaga vihjata, et Ukrainal on perspektiiv saada kunagi ELi liikmeks," nentis Mihkelson.
Venemaa positsioon
Mihkelsoni arvates tunnetab Venemaa president Vladimir Putin Lääne soovi suhete taastamise järele ja on seetõttu heal positsioonil, et oma tingimusi esitada.
"Üheks võiks eeldatavalt olla Ida-Ukrainas autonoomia loomine, mis sisuliselt külmutaks Kiievi enda heakskiidul konflikti. Donbass jääks küll Ukrainale, kuid Venemaa omaks seal sellisel juhul täit kontrolli," ütles Mihkelson.
Teiseks tingimuseks võiks tema sõnul olla Pariisi nõusse saamine selles, et rahu Euroopas on võimalik siis, kui Ukraina ei saa kunagi Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.
"See omakorda võiks viia sanktsioonipoliitika lõppemiseni ning halvimal juhul ka NATO heidutusmeetmete nõrgenemiseni. USAst tulnud signaalid Euroopa Heidutusmeetmete rahastamise vähendamiseks üksnes tugevdab Venemaa kuraasikust. Siit aga tuleneb otsene seos meie julgeolekuga, mis sündmuste sellise arengu korral võib sattuda taas suuremasse ohutsooni," nentis Mihkelson.
Ta rõhutas, et seepärast on oluline Eesti ja teiste samameelselt mõtlevate riikide aktiivne diplomaatiline tegevus, et vältida ohtliku Jalta lepete vaimu taasteket Euroopas.
Ukraina ja Venemaa vahetasid 70 vangi
Venemaa ja Ukraina vangide vahetus toimus 7. septembril. Omavahel vahetati 70 vangistatut, kes on viimaste aastate vältel kinni peetud.
Venemaale naasnud 35 vangi olid avalikkusele tundmatud, nende seast tuntuim on Ida-Ukraina separatistide juhtidest Volodõmõr Tsemahh.
Venemaale anti üle ka RIA Novosti ajakirjanik Kõrõlo Võšinski, keda süüdistati riigireetmises.
Seevastu ukrainlased said tagasi oma 24 vangistatud mereväelast ning rahvuskangelaseks saanud filmimehe Oleg Sentsovi.
Venemaa ja Ukraina vangide vahetamise plaanidest hakati rääkima juba augustis pärast seda, kui viis Venemaal vangi mõistetud ukrainlast viidi kolooniatest üle Moskva Lefortovo vanglasse. Moskva ja Kiiev kinnitasid ametlikult läbirääkimiste pidamist ning ajakirjanduses teatati, et teineteisele on kavas üle anda 35 inimest, sh Kertši väinas kinni peetud Ukraina meremehed.
