Riigi infosüsteemide haldussüsteemi (RIHA) andmetel on avalikus sektoris kasutusel üle tuhande infosüsteemi, mis pakuvad nii elanikele kui ka ametnikele erinevaid e-teenuseid. Kuna asutuste asjaajamine ja inimeste teenindamine sõltuvad üha enam e-teenustest, on tarkvaraarenduse projektide ebaõnnestumise kahjud oluliselt suuremad kui pelgalt nende arendamiseks kulunud raha, põhjendas riigikontroll auditi vajalikkust. Tarkavaraarendusele kulub ka märkimisväärselt raha.

Miljoneid maksnud projektid kukkusid läbi

Auditi põhjal ebaõnnestusid analüüsitud tarkvaraprojektidest neli: Eesti teadusinfosüsteem (ETIS2), infosüsteem kohtutäituritele täitemenetluse läbiviimiseks (e-Täitur), sotsiaalkaitse infosüsteemi teine versioon (SKAIS2) ning politsei- ja piirivalveameti isikutuvastuse- ja menetluse infosüsteem (UUSIS). Mitte ühelegi eduka arenduse kriteeriumile ei vastanud e-Täitur ega UUSIS.

Allikas: Riigikontroll
Mis siis valesti läks?

900 000 eurot maksnud teadusinfosüsteemi ETIS2 arendus ebaõnnestus, sest teadusvaldkonnas tehtud muudatuste tõttu muutusid ka nõuded infosüsteemile, mistõttu tuli need muudatused arendamise käigus jooksvalt infosüsteemi sisse viia. Riigikontroll hindas ka arendusplaani liiga optimistlikuks.

Kohtutäiturite infosüsteem E-Täitur, mis maksis 1 150 000 eurot, kukkus läbi, sest arendusprojekti juhtija ei arvestanud kasutaja vajadustega, projekti osaliste rollid ega ülesanded polnud selgelt kirjeldatud ning osapoolte koostöö ei sujunud.

5 000 000 eurot maksnud sotsiaalkaitseameti infosüsteemi SKAIS2 osas leidis riigikontroll, et põhitegevuse protsessid ei olnud kirjeldatud ega optimeeritud ning õigusakte muudeti sageli, mistõttu tuli jooksvalt käimasolevates arendustes muudatusi teha. Projekti osaliste rollid ega ülesanded ei olnud selgelt kirjeldatud, osapooltel oli koostööprobleeme ning samuti ilmnesid probleemid rahastusega.

2 100 000 eurot maksnud PPA infosüsteem UUSIS ebaõnnestus riigikontrolli hinnangul seetõttu, et õigusakte muudeti sageli, puudus oli arendajatest ja rahast, arendajad vahetusid, kontroll arenduse kvaliteedi üle oli puudulik ning raskusi oli ka vananenud infosüsteemi uuendamisega.

Viis infosüsteemi said heakskiidu

Riigikontrolli analüüsitud tarkvaraprojektidest viis õnnestusid: ehitisregister (EHR), RIHA, keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, maaelu arengu toetuste süsteem (MATS) ja riigihangete register RHR.

Need projektid viidi riigikontrolli hinnangul läbi tõhusalt ehk suures osas ettenähtud eelarvega, kokkulepitud ajaks ning vajaliku funktsionaalsusega.

Lisaks uuris riigikontroll tarkvaraarenduse korraldust kultuuriministeeriumis ja välisministeeriumis.

Auditeeritud ministeeriumid ja ametid nõustusid üldiselt riigikontrolli tehtud tähelepanekute ja soovitustega. Mitmed asutused on juba teinud muudatusi tarkvara arenduse korralduses või teevad selleks ettevalmistusi.

Riigikontrolli auditis on märgitud, et tarkvara arendamisele kulutatakse ka märkimisväärselt raha. Näiteks riigi infoühiskonna arengukava viimase eelarveprognoosi järgi peaks ajavahemikul 2014-2020 kuluma IKT-lahendustele kokku 223 miljonit eurot. Euroopa Liidu toetusraha praegusel eelarveperioodil on aga võimalik kasutada nutika teenustetaristu arendamiseks kokku 46 miljonit ja avalike teenuste pakkumise arendamiseks 99 miljonit eurot.