TÜ kommunikatsiooninõunik Mari-Liis Pintson selgitas, et töötaja varaline vastutus jaguneb kaheks: süüliseks ja lepinguliseks ehk varaliseks vastutuseks. Süüline vastutus tähendab seda, et töötaja vastutab enda kulu ja kirjadega siis, kui ta on tööd teinud hooletult või tahtlikult kohustusi rikkunud. Lepingulist ehk varalise vastutuse kokkulepet ei ole ülikool oma osakonnajuhatajatega sõlminud.

“Kui töökohustused on täidetud vajaliku hoolsusega, ei ole töötaja rikkumises süüdi ega varaliselt vastutav,” selgitas Pintson.

Maakohus aga leidis, et Martin Halliku vallandamisele oleks pidanud eelnema hoiatus, mida ülikool ei teinud. “See on väga vaieldav hinnang, mille kohta me soovime järgmise kohtuastme seisukohta,” märkis Pintson. Küll aga pole otsus veel jõustunud ning ülikool ei pea raha veel välja käima. Selle asemel jätkab TÜ vaidlust järgmises kohtuastmes.

Kui ka kõik kohtuastmed leiavad, et ülikool eksis Halliku vallandamisel, tuleks pisut üle 90 000-eurone hüvitis maksumaksja taskust. Ülikool saaks selle raha küsida vallandamise eest vastutavate töötajate käest, aga Pintson ütles, et seda ei tehta. Töölepingu lõpetamisse kaasati lisaks personalijuhile Kristi Kuningale ka rektoraat, õigusnõunik Aliis Liin ja personalitöö jurist Anneliis Kilk, seega on vastutus jaotatud.

Pintsoni sõnutsi pole varem säärast olukorda olnud, kus ülikool peaks mõne töötaja otsuste pädevust hindama. “Ma ei taha spekuleerida, aga kui ka kohus peaks leidma, et Tartu ülikool on siiski süüdi, siis arutame asja edasi,” ütles ta. Maakohtu otsus vaidlustatakse ringkonnakohtus. Lisaks on Martin Halliku osas pooleli kriminaalmenetlus, mille avaistung on neljandal novembril. Prokuratuur kahtlustab Hallikut seksuaalkuriteos.

Martin Hallikule mõistetud moraalse kahju hüvitis on üks suurimatest Eesti kohtuajaloos. Summast 30 568 eurot moodustab saamata jäänud töötasu ning 60 000 eurot mittevaralise kahju hüvitis.