Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on transpordi sektoris oluline pikaajaline planeerimine, mistõttu on arengukava sihid 2035. aastani.

"Eesti elanike tervis ja heaolu sõltub suurel määral neid ümbritsevast taristust. Arengukavaga saame panna paika, kuidas muuta liiklemine ohutumaks ning edendada ka tervislikumaid liikumisviise," märkis Aas.

Eelkõige keskendutakse järgmisel kümnendil paremale liikuvuskeskkonnale, transpordist põhjustatud keskkonnasaaste vähendamisele ja kiiremate ühenduste loomisele tõmbekeskuste vahel. Vajalik on arendada taristut ja pakkuda liikuvuslahendusi kõikides Eesti regioonides, kõikidele Eesti elanikele.

"Valitsus on võtnud üheks prioriteediks vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid ning läbi rohelisemate ja nutikamate lahenduste saame enda kliimapoliitika eesmärkideni jõuda," lisas Aas.

Transpordi ja liikuvuse arengukava loomisel võtab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) arvesse maa- ja linnapiirkondade vajadusi ning peab silmas ka rahvusvaheliste ühenduste ja kaubaveo konkurentsivõime edendamist. Pikaajalise plaani loomiseks on selle aasta kevadel ja suvel viidud läbi mitmeid töögruppe, et kohalikega Tallinnas, Vändras, Sillamäel ja Krootusel arutada ja kaardistada esialgsed suuremad suunad ja väljakutsed. Arutelud üle Eesti jätkuvad septembris.

Esimest korda on MKM kaasanud uue arengukava välja töötamiseks ka kogenud valdkonna väliseksperdid, kes loovad Eestile alusuuringu. Seda eelkõige selleks, et kasutada ära teiste riikide kogemust selles valdkonnas ja saada häid soovitusi Eesti jaoks.

"Me soovime arengukava koostamisse panustada kõikide empiiriliste andmetega, kogemustega ja parimate praktikatega teistest riikidest ning ITF-i enda kvantitatiivse modelleerimise võimekusega, mis loodetavasti aitavad tagada, et arengukava pakub maailmatasemel transpordi lahendusi Eesti kodanikele ja ettevõtetele," ütles OECD Rahvusvahelise Transpordi Foorumi kvantitatiivse poliitika analüüsi ja prognoosimise osakonna juhataja Jari Kauppila.

Tänu arengukavale on võimalik edasi liikuda läbimõeldult ja järjepidevalt selge transpordi- ja logistikasektori ning liikuvuse tuleviku suunas. Samuti aitab see jõuda 2030. aastaks seatud keskkonnaeesmärkideni.

"Transport hakkab olema keskne valdkond Euroopa püüdlustes saada maailma esimeseks kliimaneutraalseks kontinendiks. Mul on hea meel, et struktuurireformi tugiteenistus aitab Eestil muuta oma transpordisüsteemi kestlikuks, nutikaks, ohutuks, taskukohaseks ja kättesaadavaks. Jään ootama meie koostöö tulemusi," märkis Euroopa Liidu Struktuurireformi tugiteenistuse peadirektor Maarten Verwey.

Alusuuringu projekti rahastatakse Euroopa Liidu Struktuurireformi toetusprogrammist koostöös ITF/OECD ning Euroopa Liidu Struktuurireformi tugiteenistusega.

MKM esitab lõpliku arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta detsembris.