Augusti lõpus avas Tallinna Fotografiska Alison Jacksoni näituse “Tõde on surnud”. “Mitte midagi, mida meile näidatakse, ei saa usaldada, miski pole autentne,” kirjeldas Jackson näituse ideed. Tallinna linna paigutati näituse reklaamimiseks kaheksa Jacksoni tööd, millel kujutatakse kuulsustele sarnanevaid inimesi. Realistlikuna näivate piltidega soovis kunstnik piire päriselu ja fantaasia vahel nihutada. Tallinna linnavalitsusele see mõjus, kuna linn saatis Fotografiskale käskkirja kahe plakati eemaldamiseks. 13. septembrist peaks keelatud piltide asemel seisma valgel taustal näituse pealkirjaga "Tõde on surnud" plakatid.

Ühel plakatil kujutati printsess Diana sarnast naist kaamerale keskmist sõrme näitamas, teisel president Donald Trumpile sarnanevat meest alasti Miss Mehhiko jalgu laiali tõmbamas.

Paldiski maanteel paluti Fotografiskal eemaldada plakat, millel kujutatakse printsess Dianale sarnanevat inimest keskmist sõrme näitamas. Sama plakati taga on jalaseeneravimi reklaam, millel jalg hoiab nähtaval vaid keskmist varvast.


Eesti Fotografiska tegevjuht Margit Aasmäe märkis, et keskus ei teinud reklaamide loomise puhul midagi tahtlikult valesti. “Soovisime fotodega tekitada ühiskonnas arutelu,” selgitas Aasmäe. “Diskussioon peakski keerlema selle ümber, kui palju levib meedias infot, mille tõestust me ei tea,” lisas ta.

Tallinna ettevõtlusamet palus kõrvaldada linnapildis välireklaamkandjatel olevad Briti kunstniku, fotograafi ja filmitegija Alison Jacksoni kunstinäituse „Tõde on surnud“ reklaamid, sest see on vastuolus reklaamiseaduses sätestatud nõuetele, mille kohaselt ei tohi reklaam olla vastuolus heade kommete ja tavadega.

Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Vaher nentis, et sõltumata sellest, et eksponeeritakse kunstinäituse reklaami ja kunstniku väljendusvabadus ei ole piiratud, on avalikus linnaruumis reklaami eksponeerimisel vajalik järgida üldtuntud moraalinorme.

„Fotonäituse külastamiseks ja seal eksponeeritud taieste vaatamiseks on igal isikul õigus ja valikuvabadus erinevalt sellest, kui eksponeeritakse avalikus linnaruumis kunstinäituse reklaami ja sellega puutuvad kokku ka alaealised,“ selgitas Vaher reklaami kõrvaldamise ettekirjutuse põhjuseid. „Ei ole oluline, kas fotol kujutatud isik on tegelikult Walesi printsess Diana või Ameerika Ühendriikide president Donald Trump või mitte, kuna foto autori poolt loodud sarnasus nimetatud isikuga on olnud teadlik tegevus. Oluline ei ole ka kunstniku tegelik taotlus või eesmärk kunstiteose loomisel.“

Vastavalt reklaamiseadusele (§ 3 lg 4) ei tohi reklaam olla vastuolus heade kommete ja tavadega. Niisamuti ei tohi reklaamis kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid. Ühtlasi sätestab eelviidatud seadus, et reklaamis ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata isikule ega mis tahes viisil kasutada isikut, sealhulgas tema häält, kujutist või pildimaterjali tema kohta.

Piltide sündsus või ebasündsus on Aasmäe hinnangul tõlgendamise küsimus. Kuna tegemist on siiski kunstinäituse reklaamiga, pidas ta reklaame linnapilti sobivaks. Näituse kunstnik Jackson oli küll olnud pisut nördinud, et plakatid paluti asendada, kuid tema hinnangul tekitab linnavalitsuse nõue ka arutelu tõe ja fantaasia osas. “Jackson ütles, et paljudel avalike elu tegelastel on lubatud pidev väärinfo edastamine, aga kunstnikke hakatakse keelama,” sõnas Aasmäe.

Fotografiska südikust Tallinna linna käskkirjad ei peata. “Tahame üha rohkem tekitada kunstipäraste reklaamidega linnaruumis arutelu,” teatas Aasmäe.