Üle-eelmisel aastal hukkus narkootikumide tarbimise tagajärjel 110, eelmisel aastal ligi kolm korda vähem ehk 39 inimest. TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juhi Aljona Kurbatova sõnul on peamiseks üledoosisurmade põhjustajaks olnud fentanüül, mille kättesaadavus Eesti narkoturul on vähenenud: politsei tabas kaks fentanüüliga äritsenud grupeeringut. Kurbatova lisas, et narkosurmade langusele on kaasa aidanud ka programm SÜTIK ehk “sõltlaste ühiskonnastamine tugiisiku kaasabil”, lisaks ka raviteenuste ja koju kaasaantava elupäästva ravimi naloksooni kättesaadavuse paranemine.

Kurbatova sõnul on SÜTIKu kliendid valdavalt opioidide, ennekõike fentanüüli, aga ka stimulantide pikaajalised tarvitajad. Palju on klientide hulgas ka neid, kes tarvitavad uimastit, mis on parasjagu kättesaadav, ka retseptiravimeid ja alkoholi, lisas ta.

Politsei suunab programmi inimesed, kes on narkootikumide tarvitamise mõjul rikkunud avalikku korda. Kurbatova sõnul määratakse programmi raames narkootikume tarvitavale inimesele tugiisik, kes teda pidevalt toetab ja suunab abiteenustele. “Teenus aitab vähendada riskikäitumist ning parandab sõltuvusprobleemiga inimese iseseisvat toimetulekut, tervist, töövõimet ja elukvaliteeti,” märkis ta. “Mitmed SÜTIKu tugiisikud on olnud tarvitajad, kuid sõltuvusest vabanenud, mistõttu klientide usalduse võitmine on lihtsam.”

SÜTIKu programmi tugiisikud on valmis politsei väljakutsetele reageerima ööpäevaringselt. “Tunni aja jooksul pärast politseiametniku kõnet jõuab tugiisik abivajajani,” kinnitas Kurbatova. “Kõige sagedamini saabuvad väljakutsed öösel või varajastel hommikutundidel.”

SÜTIK alustas 2018. aasta juunis Tallinnas ja Harjumaal, selle aasta aprillist toimib SÜTIK ka Ida-Virumaal, kus teenusega on nüüdseks liitunud juba 50 inimest. SÜTIKus osalejaist kaks kolmandikku on mehed.

Põhja prefektuuri vanemkorrakaitseametniku Kristel-Liis Kaunismaa sõnul pakub politsei reeglina alati karistuse alternatiivina võimaluse programmis osalemiseks. “Sõltuvus narkootikumidest on haigus, mille tekkepõhjuseid ei saa lahendada tarvitaja karistamisega,” ütles ta ja lisas, et tihti on sõltuvusprobleemidega tegelemisel peamiseks takistuseks see, et inimene ei tunnista endale probleemi olemasolu. “Vahel vajab inimene enda probleemide teadvustamiseks mitut märguannet politseilt, lähedastelt, sõpradelt, töökaaslastelt või teistelt inimestelt, keda see häirib.”

Esimest korda narkosüüteoga politseisse sattunud alaealiste abiks on loodud ennetusprogramm „Puhas tulevik”, milles kuue kuu jooksul tegelevad noortega kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistid ja piirkondlikud politseiametnikud. Kaunismaa sõnul saab programmi edukalt läbinud noor alustada puhtalt lehelt, jätkates elu karistusregistri märketa. 2014. aastast rakendus programm kõikides Harjumaa omavalitsustes. Praeguseks on programmis osalenud üle 300 noore, mullu näiteks 98.

Puhta Tuleviku programmi jooksul või pärast selle lõppu paneb uue süüteo toime umbes 10% programmis osalenutest, märkis Kaunismaa. “Kui noor ei läbi programmi, läheb väärteomenetlus tema suhtes edasi. Kõige olulisem on see, et noor jääks ka pärast programmi lõppu narkootikumidest eemale.”

Kaunismaa rõhutab, et sõltuvusainete tarbimine on reeglina tagajärg ja kui ei ole leitud lahendusi põhjustele, miks on noor üleüldse hakanud erinevaid aineid tarbima, siis ei lahenda ka tarbimise probleemi.