Kell 12 toimunud pressikonverentsil osalesid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja riigihalduse minister Jaak Aab.

Esimeseks pressikonverentsi suureks teemaks kujunes riigieelarve, mille arutelu jätkab valitsuskabinet kell 14. Rahandusminister Martin Helme kinnitusel on riigieelarve kokkupanek lõpusirgel, kuid seni, kuni kõiges kokku pole lepitud, ta üksikutest kokkulepetest lähemalt ei räägi.

Siiski kinnitas Helme, et riigieelarve täitmiseks uusi makse kehtestada ei ole plaanis ja prioriteetideks on muu hulgas siseturvalisuse, haridus-, kultuuri- ja keskkonnaministeeriumi allasutuste töötajate palgatõus.

Tõusevad arvatavasti riigilõivud, mida soovitakse kohandada inflatsiooniga. Otsustatud on ka tubakaaktsiisi esialgsest aeglasem tõus ehk mitte 10 protsenti järgmisel ja 5 protsenti ülejärgmisel aastal, vaid tõsta seda neljal aastal järjest 5 protsendi võrra.

Teisest pensionisambast väljub 25–30 pritsenti rahast

Pensioni teise samba reformi kohta ütles peaminister Jüri Ratas, et ära tuleb oodata veel rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi analüüsid ning siis teha kõik selleks, et riigikogul jääks eelnõu arutamiseks piisavalt aega.

Rahandusminister Martin Helme sõnas, et teisest pensionisambast väljub umbes 25–30 protsenti rahast, mida seal praegu on 4,5 miljardit eurot. Tuleval aastal peaks teise samba varade maht tõusma üle 5 miljardi. Helme sõnul on väga raske prognoosida teise sambaga taasliitujate arvu ja selle rahalisi mõjusid.

Välisminister Urmas Reinsalu märkis, et teise pensionisamba loomine käis omal ajal oluliselt kiiremini kui praegune teise pensionisamba reform.

Maksukoormuse debatt on põhimõtteline küsimus

Kolmanda teemana tõstatus pressikonverentsil maksukoormuse debatt, mille käivitas peaminister Jüri Ratas. Ta ütles, et debati eesmärk pole kindlasti vaielda ühetaolise ja astmelise tulumaksu üle, vaid laiem pilt selles osas, mis puudutab riigi pakutavaid teenuseid ja nendele kuluvat raha.

Martin Helme sõnul langeb maksukoormus suhtena sisemajanduse kogutoodangusse eelkõige seetõttu, et majandus kasvab, kuid oma osa on ka alkoholiaktsiisi langetamisel ja tubakaaktsiisi aeglasemal tõstmisel.

Riigihalduse minister Jaak Aabi hinnangul oleks vajalik viia läbi uus maade hindamine, mille alusel arvestatakse maamaksu. Nimelt toimus viimane maade hindamine aastal 2001 ehk ligi 20 aastat tagasi.