80 aastat pärast Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist kutsuvad parlamendiliikmed üles arendama ühist mälukultuuri, mis oleks üks vahend, millega suurendada inimeste ja eelkõige noorema põlvkonna vastupanuvõimet tänapäeval demokraatiat ähvardavatele ohtudele.

Resolutsioonis nenditakse, et Euroopa integratsioon on olnud reaktsiooniks kannatustele, mida põhjustasid kaks maailmasõda ning rahu ja leppimise mudel, mis rajaneb kõikide liikmesriikide ühistel põhimõtetel. Seetõttu on Euroopa Liidul eriline vastutus edendada ja kaitsta demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet, ütlevad parlamendiliikmed.

Parlament nõuab, et liikmesriigid edendaksid teadmisi Euroopa ühise ajaloo kohta, võttes totalitaarsete režiimide ajaloo ja tegevuse tagajärgede analüüsi kõigi EL-i koolide õppekavadesse ja õpikutesse.

Resolutsioonis nõutakse, et 25. mai ehk Auschwitzi kangelase ratsaväekapten Witold Pilecki hukkamise päev kuulutataks rahvusvaheliseks totalitarismivastase võitluse kangelaste päevaks. See oleks austus- ja tunnustusavaldus kõigile neile, kes türannia vastu võideldes näitasid üles kangelaslikkust ja tõelist inimarmastust ja annaks tulevastele põlvedele eeskuju, kuidas on õige käituda totalitaarse orjastamise ohuga silmitsi seistes, rõhutavad parlamendiliikmed.

Nad peavad äärmiselt murettekitavaks Venemaa praeguse juhtkonna püüdeid ajaloolisi fakte moonutada ja totalitaarse nõukogude režiimi kuritegusid valgeks rääkida ning peavad neid katseid demokraatliku Euroopa vastu peetava infosõja ohtlikuks koostisosaks.

Parlamendi liikmed taunivad asjaolu, et Euroopa äärmuslikud ja ksenofoobsed poliitilised jõud võtavad üha sagedamini appi ajalooliste faktide moonutamise ning kasutavad sümboolikat ja retoorikat, mis jäljendavad totalitaarse propaganda teatavaid aspekte, sealhulgas rassismi, antisemitismi ning viha seksuaal- ja muude vähemuste vastu.

Resolutsioonis kutsutakse liikmesriike üles tõrjuma avalikus ruumis ja internetis viha ja vägivalla õhutamist ning holokausti eitamist.