"Prantsusmaa on meie jaoks üks olulisemaid liitlasi ja ühisavalduses väljendatud soov liituda 2021. aastal taas NATO lahingugrupiga Tapal on märk sellest, et võime oma liitlastele kindlad olla," ütles kaitseminister Luik.

Luige sõnul on äärmiselt tähtis, et Eesti oleks ka ise liitlane, keda teised riigid usaldada saavad. "Meie jaoks on oluline mõista oma liitlaste julgeolekumuresid ja osaleda operatsioonil Malis, kus nemad meie toetust vajavad," lisas Luik.

Valitsus kiitis 5. septembril heaks välisoperatsioonide mandaadid 2020. aastaks. Lisaks peab mandaadid kinnitama riigikogu.
Kaitsealgatuse raames osaleb Eesti Läänemere ja Saheli töögrupis. Eesti võõrustab järgmist selle aasta 11. ja 12. novembril Tallinnas aset leidvat Läänemere töögrupi kohtumist.

Euroopa kaitsevalmiduse algatuse eesmärk on koondada kokku sarnaselt mõtlevad Euroopa riigid, kes jagavad ühist arusaama Euroopa julgeolekuohtudest, omavad sarnaseid strateegilisi huvisid ja poliitilis-sõjalist kultuuri ning on võimelised viima üheskoos läbi sõjalisi operatsioone üle maailma.

Eesti soovib initsiatiivi raames keskenduda eelkõige Läänemere regiooni julgeolekut puudutavatele küsimustele ning regiooni olukorrateadlikkust puudutava infovahetuse suurendamisele initsiatiiviga liitunud riikide vahel. Prantsusmaa Euroopa kaitsevalmiduse algatusega on tänaseks liitunud Eesti, Suurbritannia, Saksamaa, Taani, Holland, Hispaania, Portugal, Belgia, Soome ja nüüdsest ka Norra ja Rootsi.