September uudistes: EKRE on märgatavalt rahunenud

Varasematel kuudel ilmus kõigepealt uudis sellest, kuidas üks või teine EKRE liige ütles midagi erakordselt teravat. Seejärel tulid uudised, kuidas peaminister, president või mõni opositsioonipoliitik taunib EKRE liikme sõnavõttu ja vabandas kõigi ees, keda sõnavõtt solvas. Septembrist midagi taolist ei leia.

Delfil on andmed selle kohta, kui palju on üht või teist poliitikut või erakonda nimetatud kolme Eesti suurema portaali (Delfi, Postimees ja ERR) uudiste pealkirjades, juhtlõikudes või märksõnades. (Vaata varasemaid ülevaateid juulist ja augustist.)

Kui varasematel kuudel figureerisid EKRE liidrid - siseminister Mart Helme ja rahandusminister Martin Helme - uudistes pea sama palju kui peaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas, siis septembris on tulnud märgatav vahe sisse. Kui juulis oli kolme portaali peale kokku Mart Helmest 105 uudist ja augustis 152, siis septembris ainult 64. Postimehe uudisvoos edestas Mart Helme mitut keskerakondlasest ministrit kõigest mõne uudisega.

EKRE juhtide ja ministrite mahajäämine uudisvoos torkab eriti silma siis, kui arvestada, et terve septembri on tulnud uudiseid riigieelarve koostamisest. Uudised ei käi niivõrd EKRE liidrite kohta, vaid just riigieelarve kohta. Martin Helme pole uudistes mitte oma väljaütlemiste pärast, vaid sellepärast, et rahandusministrina veab ta riigieelarve koostamist.

Varasemate kuude ülevaadetes oli juttu, et opositsioonierakondade liidrid ei suuda kõneaine pakkumises võistelda koalitsioonierakondadega. Septembris jäi üldpilt samaks. Reformierakonna juhist Kaja Kallasest oli pea viis korda vähem uudiseid kui Keskerakonna liidrist Jüri Ratasest.

Ka riigikogu väliste erakondade seis pole septembris paranenud - neist pole jätkuvalt suurt midagi uudisvoos. Kliimaneutraalsus oleks teemana võinud igati sobida nii Elurikkuse erakonnale kui ka Roheliste erakonnale. Uudistes on aga juttu pigem Roheliste erakonna võlgadest ja esinaise Züleyxa Izmailova ökopesast.

Mis läks arvesse?

Arvestatud on Delfi, Postimehe ja ERRi augusti uudisvoos kajastuvate artiklite pealkirju, juhtlõike ja märksõnu. Artiklite kogusisu ei olnud, kuid sellest pole lugu. Ehkki kõrvaltegelasi võib leida kasvõi joonealustest märkustest, on reeglina just neis kolmes kohas kirjas see, kellest ja millest uudis üldse räägib. Pealegi on pealkiri see, mis on artiklit avamata nähtav, juhtlõik see, mis läheb sotsiaalmeediasse ringlema ning märksõnad need, mis on otsingumootorite lemmikud.

Artiklitest sai arvestatud kõiki, mis kajastusid uudisvoos perioodil 1. september kuni 30. september. Loendatud sai artikleid, mitte nimesid - kui näiteks pealkirjas ja juhtlõigus oli "Jüri Ratas", siis see läks arvesse ühe eest. Leitav pidi olema eesnimi koos perenimega. Arvestatud sai ka nimede käänamisega ehk näiteks "Jüri Luige sõnul" läks arvesse. Erakondade nimede puhul sai arvestatud nii käändeid kui ka lühivorme nagu "EKRE", "SDE", "KE". Samuti läksid arvesse "keskerakondlane" või "sotsiaaldemokraat". Eraldi sai arvestusest välja praagitud nii teiste riikide keskerakonnad, rohelised salatid, Eesti hümn kui ka uudised, kus oli juttu päikesekreemist või sekretäridest.