Baltimaade, Gruusia ja Ukraina saadikud boikoteerisid Euroopa Nõukogu juubelipidustusi
Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsioon sõitis Strasbourgis toimuva assamblee IV osaistungile, et juhtida liikmesriikide enamuse tähelepanu Venemaa põhjustatud probleemidele.
Baltimaad, ühes Gruusia ja Ukrainaga, otsustasid eilsest nõukogu juubeli pidustustest mitte osa võtta, et pöörata ENPA tähelepanu Venemaa probleemidele - jätkuvat inimõiguste rikkumist ja teiste riikide territooriumite okupeerimist.
Balti Pluss toetusgrupi loonud viis riiki teatasid oma avalduses, et nõukogule tuleb meelde tuletada Krimmi annekteerimise mitte-tunnustamise olulisust. Grupi järgmine kohtumine korraldatakse novembri keskel Ukraina pealinnas Kiievis.
Eesti delegatsiooni juhi Maria Jufereva-Skuratovski sõnul ei ole hiljutine Venemaa volituste taastamise küsimus seekord ENPA päevakorras, kuid Eesti delegatsiooni keskne eesmärk Strasbourgis on hoida silm peal ja juhtida teiste liikmesriikide tähelepanu Venemaa poliitilise tegevuse tagajärgedele.
"Venemaa õigused assamblees taastati suvel teatud tingimustel, kuid meie ei ole sellega rahul, sest nad rikuvad rahvusvahelisi leppeid. Soovime teha koostööd kõigi liikmesriikidega, kes mõistavad, et Venemaal tuleb täieliku hääleõiguse taastamiseks täita kõik neile esitatud nõudmised," rääkis Jufereva-Skuratovski.
Delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross ütles, et põhitegevuseks sel sessioonil saab olema ENPA kriisi tõsiduse toomine suurte lääneriikide teadvusse. "Samuti arutame kaasamõtlejatega edasisi ühiseid aktsioone, mis pikas plaanis võiksid ENPA autoriteedi taastada."
"Euroopa Nõukogu jaoks kriitilistel aegadel on Eesti delegatsioonile oluline olla kohal ja aktiivselt küsida ka teravaid küsimusi," sõnas delegatsiooni liige Indrek Saar. "Peame koos mõttekaaslastega andma endast parima, et see oluline organisatsioon ei kaotaks oma sihti seista igati demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi eest."
Eile esines ENPA istungil Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes avaldas oma toetust Venemaa hääleõiguse taastamise osas.
Kross ütles, Macroni kõnet kommenteerides, et valdava osa Lääne-Euroopa huvi taastada Venemaa hääleõigus näitab, et ära on unustatud sõda Ukrainas ja Krimmi okupeerimine.
Assamblee arutab reedeni kestval istungil vilepuhujate ehk rikkumistest teatajate ja terrorismohvrite kaitsmist. Samuti on päevakorras aruanded kliimapõgenike ja töörände kohta Ida-Euroopas ning sünnitusabi ja günekoloogilise vägivallaga seotud probleemid maailmas.
Eesti liitus Euroopa Nõukoguga 1993. aastal. Sellest ajast esindab meie riiki Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees selleks loodud Riigikogu delegatsioon.
