Tuleva aasta esimesest veebruaril jõustub määrus, mis muudab juhiloa saamist. Praegu on määruse eelnõu veel kooskõlastusringil, mis tähendab, et sellesse võib tulla veel muutusi. Eesti Päevaleht teeb siiski ülevaate peamistest muutustest, mis B-kategooria juhiloa saamist puudutavad.

Kolmanda läbikukkumise järel tuleb koolist kaks sõidutundi võtta

Riikliku sõidueksami järjekorrad on pikad, sest lisaks äsja autokoolidest tulnutele on järjekorras ka teist, kolmandat või rohkemat korda katsetajad. Maanteeameti tänavune statistika näitab, et esimese korraga sai sõidueksami tehtud 46,6% eksaminande. Iga järgneva eksamiga läbisaamise protsent väheneb.

Möödunud aastal tegi kolmandat või enamat korda sõidueksamit üle 3200 inimese. Seejuures sai neist eksamiga toime vaid 36%. Maanteeametile valmistavad muret just sellised eksaminandid, kes tulevad aina uuesti katsetama, ilma et vahepeal raatsitaks sõidutunde juurde võtta.

Uue määrusega proovitakse selliseid musti lambaid õige raja peale suunata. Eelnõu seletuskirja kohaselt peab õppur pärast igakordset kolmandat mittesooritatud sõidueksamit võtma autokoolist vähemalt kaks lisa-sõidutundi. Praegu maksab üks sõidutund keskmiselt 20-23 eurot, mis tähendab eksaminandile lisakulu veidi vähem kui 50 eurot, mis on samas suurusjärgus sõidueksami riigilõivuga 40 eurot.

Seitse lisatundi parandab eksamisooritust hüppeliselt?

Autokooli kohustuslike sõidutundide arv kasvab 23 tunnilt 30 sõidutunnile. Põhjuseks ikka eksamineeritavate vähene ettevalmistus eksamiks ja sellest tingitud sage põrumine eksamil.

Eelnõu koostajad hindavad, et seitse lisanduvat sõidutundi kasvatab eksamilt läbisaajate arvu 20% võrra, 46,6 protsendi pealt 56 protsendini. See vähendaks sõiduekamite arvu aastas 7000 võrra, mis aitaks omakorda järjekordi lühendada.

Tõsi, juba eelnõu seletuskirjas nenditakse, et lisatud sõidutundide mõju ei pruugi olla nii suur kui soovitud, sest koolitajate hinnangul võtavad autokooli õpilased juba praegu keskmiselt 30 sõidutundi.

Arvestades, et ühe sõidutunni hind on keskmiselt 23 eurot, muutub koolitus umbes 160 euro võrra kallimaks.

Kümne minutiga tuleb teha kolm harjutust

Harjutuste ehk näiteks erinevate parkimismooduste, tagurdamise ja tagasipöörde sooritamiseks on seni kasutusel eksamil kaks katset ja ühe ebaõnnestumise korral saab proovida uuesti.

Uue määrusega on harjutustel hoopis ajapiirang. Sooritada tuleb kolm elementi - näiteks kaks erinevat parkimist ja tagasipööre piiratud alal - ning eksamineerija võtab aega. Kui esimesed kaks elementi sooritada kolme minutiga, jääb viimase harjutuse jaoks rohkem aega ja soovi korral võib selleks kulutada kasvõi seitse minutit.

Läbikukkumine 36 sekundiga
Eesti Päevalehe ajakirjanik sai uut harjutusteblokki ka koos maanteeameti eksamineerijaga proovida.


Esimene ülesanne oli parkimine. Sõitsime kaupluse parklasse ja võisin valida endale meelepärase parkimisviisi. Eksamineerija luges ette ka nõuded: pean paiknema joonte vahel jne. Sooritasin enda hinnagul lihtsaima parkimise ja keerasin auto parkimiskohale nina ees. Eksamineerija küsis, kas loen harjutuse sooritatuks. Vastasin jaatavalt. Eksamineerija väljus autost, kontrollis sõiduki asendit ja teatas, et olen eksami läbi kukkunud: auto nina ulatus ees üle parkimiskoha äärekivi. Vaielda polnud midagi, eksamineerija oli parkimiskoha piires püsimise nõude eelnevalt mulle ette lugenud, nii et selle rikkumine polnud kuidagi vabandatav.


Kuna eksam oli siiski ajakirjanduslik eksperiment, palusin luba sooritada ka ülejäänud elemendid. Niisiis jätsime esimese vea arvestamata ja sain sooritada ka kaks ülejäänud elementi: tagasipööre piiratud alal ja 30 meetri tagurdamine. Need elemendid sooritasin ilma vigadeta. Kokku kulus mul kolme harjutuse tegemiseks vähem kui kolm minutit.

Hindamine muutub: äärekivi vastu sõitmine võib tähendada läbikukkumist

Eelnõu kohaselt muutub sõidueksami hindamine tänapäevasemaks. Tsitaat eelnõust: “Oluline rõhk hindamise puhul on viidud inimese oskuste ja terviku hindamisele. Juhikandidaadil võivad esineda ebakindlus ja ebatäpsus ka juhul, kui on tagatud ohutus ja teistega arvestamine. Hindamise muutmine parandab oluliselt eksamineerija hinnangu andmise objektiivsust.”

Mida see tähendab? Eksamineerija peab hindama eksamineeritava sõidu kolme aspekti: sõiduki käsitsemise oskust, ohutunnetust ja liikluses iseseisvat toimetulekut.

Näiteks liikleja iseseisva toimetulekuoskuse juures hinnatakse juhi oskust teed anda ja arusaamist sõidueesõigusest, oskust liiklust „lugeda“ ning kohandada oma tegevusi vastavalt liiklusolukorrale, oskust suhelda ja teha koostööd teiste liiklejatega, oskust riske ära tunda ja vältida.

Eraldi tasub märkida, et kuhugi vastu või pihta sõitmine loetakse tõsiseks eksamit lõpetavaks veaks, kui see tegevus on kontrollimatu. Näiteks juht puudutab manööverdamisel rehviga äärekivi. Kui see on kontrollitud tegevus, ei ole tegemist veaga. Kui aga juht ette planeerimata sõidab vastu äärekivi, loetakse eksam mittesooritatuks.

Laiema printsiibi kohaselt on eksam läbi kukutud, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest, sõidukit, sõidab vastu tähiskoonust või väljub koonustega tähistatud ala piiridest.

Näiteks “tagurdamine boksi pöördega“ sisu ja hindamisel arvestatavad vead. Harjutuse käigus tuleb auto (või autorong) tagurdada paremalt või vasakult boksi ja seejärel boksis peatuda ning boksist välja sõita. Vahepeal võib auto peatada ja käia kontrollimas manöövri ohutust, vajadusel ka mitu korda. Boksi sõidu lähtepositsiooni määrab eksamineerija.

Veoki puhul loetakse hindamisel arvestatavateks vigadeks lisaks joonte peale sõitmisele ka juhi vale käitumine kabiinist väljumisel. Näiteks tuleb autost väljuda väärikalt, hüpata ei tohi. Tsitaat eelnõust: “Hindamisel arvestatavateks vigadeks loetakse juhi vale käitumine kabiinist väljumisel, kui juht hüppab kabiinist välja või ei rakenda abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise.”

Sõidutunnid muutuvad pikemaks

Eelnõu kohaselt on praegu sõidutundide osas probleemiks see, et juhikandidaadil ei ole lubatud korraga sõita rohkem kui 45 minutit, mille sees on nii õppesõidu sissejuhatus kui ka kokkuvõte. See kahandab reaalse sõiduaja sageli 25 minutini. Maanteeameti hinnangul just seetõttu teevad õppurid eksamil rohkem vigu just pärast 25ndat minutit: lihtsalt ei olda harjutud pikemalt sõitma.

Uue määrusega lubatakse aga teha ka paaristunde ehk kokku 90minutisi sõidutunde. Loodetakse, et see efektiivistab õpet.

Muudatusi tuleb ka teooriaeksamis.

Kaks valesti vastatud küsimust 40-st võivad teooriaeksamist läbi kukutada

Teooriaeksam läheb uue määrusega sisuliselt lihtsamaks. Praegu on ühele teooriaeksami küsimusele kuni kolm õiget vastust, mis tekitab eksamineeritavas segadust. Edaspidi on küsimusele vaid üks õige vastus. Alles jäävad senised 30 küsimust, milles tohib teha kuni neli viga.

See-eest lisatakse senisele 30 küsimusele uus plokk, mille kõik kümme küsimust puudutavad üksnes liiklusohutust. Selles blokis tohib teha vaid ühe vea. Juba kahe selles blokis tehtud vea korral on terve teooriaeksam mittesooritatud, seda isegi juhul, kui terve 30 küsimusega plokk on veatu.

Eelnõu koostajad põhjendavad eelnõu seletuskirjas, et liiklusesse tohib lubada üksnes autojuhte, kelle teoreetilised teadmised liiklusohutuse valdkonnas on väga kõrged, kuivõrd liiklusohutusealased eksimused reaalses liikluses võivad lõppeda raskete tagajärgedega.

Eelnõu koostajad osutavad, et teoorieksami ettevalmistuse tase on väga kehv: üksnes 66% läbis 2018.a eksami esimesel katsel, siis selles osas ei saa järeleandmisi teha. Kuna juhikandidaadid on teoorias nõrgalt ettevalmistatud ning muutuvad seeläbi ohuks endale ja teistele, siis peab juba teooriaeksamil olema ühene seisukoht, et juht peab teoreetiliselt olema samamoodi ettevalmistunud nagu ka praktiliseks eksamiks.

Vastamise aeg jääb teooriaeksamil samaks ehk pool tundi, sest juba praegu on keskmine vastamise aeg 15 minutit, nii et eeldatavalt mahub ka kümne küsimuse lisamisega vastamiseag poole tunni sisse.

Teooriaeksami osas muutub seegi, et riikliku teooriaeksami võib soovi korral ära teha kohe pärast autokooli teooriaõppe läbimist. Muudatuse eesmärk on võimaldada paremini õpinguid planeerida ja hajutada eksamijärjekordi.