"Eesmärk on see, et praegu me näeme, kuidas iga aasta alguses mõned aktiivsemad, suuremad ja jultunumad krabavad kogu kvoodi endale ja ülejäänud jäävad pika ninaga. Nüüd me tahame seda kaheks jagada, et luua rohkem võimalusi erinevatele ettevõtetele ja ettevõtjatele kvoodi alusel Eestisse tulevaid töötajaid enda teenistusse saada," ütles Helme.

Siseminister tegi ettepaneku kehtestada 2020. aasta sisserände piirarvuks 1314 elamisluba. Olulise muutusena annaks ministeerium tulevikus pooled neist ehk 650 luba välja vaid kaaluka riikliku huvi korral ning ministri toetuskirjaga.

Sisserände kvoot ei puuduta Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna, Šveitsi, Jaapani ning USA kodanikke. Lisaks ei lähe kvoodi alla välistudengid ja -õppejõud, iduettevõtete töötajad ning vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka teenivad spetsialistid. Küll aga tulevad sisserände kvoodi abil Eestisse töötleva tööstuse, ehitusettevõtete, veonduse, majutuse- ja teenindussektori töötajad.

"Meil on laiemaltki võõrtööjõu, renditööjõu, aga ka illegaalse tööjõu kontrolli alla võtmisega väga suuri probleeme. Mind kummastab tihtipeale see, kui ma kuulen kriitikat, muuhulgas tööandjate keskliidu ja muude selliste organisatsioonide poolt, mis on tõlgitav täiesti üheselt - riigil ei ole õigus sekkuda ja seaduse rikkumine peab jätkuma. Peaasi, et meie saame orjatööjõudu edasi ekspluateerida," ütles Helme.

"Praegune valitsus ei ole sellega nõus. Me tahame kogu valdkonda korrastada, me tahame, et Eestisse tuleksid töötajad, kes on tõepoolest riigile vajalikud, et riigile laekuksid maksud ja ei oleks mingit illegaalset loksuvat töörännet, mida me ei kontrolli," lisas minister.