Vahipataljoni tegevväelane käskis relvaga sihtides ajateenijal käed taskust välja võtta
Kaitseväe pressiesindaja Arvo Jõesalu ütles, et veebli relv oli laadimata ja laskemoonata ning sihtimine kestis mõne sekundi.
"Tegemist oli emotsiooni ajel tehtud ülimalt kahetsusväärse vale otsusega, millega tegevväelane lootis mõjutada ajateenijat käsi taskust välja võtma," ütles Jõesalu Delfile.
Nimelt ei ole kaitseväes eetiliselt korrektne käsi taskus hoida ning ajateenijate puhul hoitakse seda reeglit eriti au sees.
Jõesalu kinnitas, et veebel on oma rikkumisest aru saanud ning kahetseb selle toime panemist. "Tegevväelane vestles isiklikult ka juhtumi teiseks osapooleks olnud ajateenijaga ning vabandas oma käitumise eest," ütles Jõesalu.
Juhtumist teavitati ka õiguskantslerit, kuna esialgu jäi mulje, nagu asja ei võetagi uurimise alla. Kohal käinud õiguskantsleri ametnikud aga veendusid, et viimane info ei vastanud tõele - kaitsevägi selle juhtumiga juba selleks ajaks tegeles.
"Selgus, et kaitsevägi tegeleb asjaga ja paralleelmenetlust ei ole tarvidust läbi viia. Tegevväelase karistamist või teenistusest vabastamist ei otsusta õiguskantsler ja vastavad otsused teeb kaitsevägi," ütles õiguskantsleri pressiesindaja Janek Luts.
Jõesalu ütles, et prokuratuuri hinnangul puudus juhtumis kuriteo koosseis, kuid sõjaväepolitsei alustas asja osas distsiplinaarjuurdluse.
"Tuvastati, et toime pandi distsiplinaarsüütegu ning tegevväelast karistati rahatrahviga," ütles Jõesalu. "Ta on oma rikkumisest aru saanud ning kahetseb selle toimepanemist."
Põhja prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ütles, et ähvardamise näol ei olnud tegemist kuriteoga, kuna see eeldaks lisaks ähvardamisele ka seda, et kannatanul ning kõrvaltvaatajal oleks alust arvata, et ähvardus võidaks täide viia.
"Antud juhul kinnitasid nii ajateenija, keda sihiti, kui ka temaga samas ruumis olnud teised ajateenijad, et nad ei uskunud, et veebel oleks võinud neid päriselt tulistada," ütles Kallas.
"See ei tähenda loomulikult, et selline käitumine oleks lubatav – tegemist ei olnud küll kuriteoga, kuid prokuratuurile teadaolevalt karistati relvaga valesti käitunud kaitseväelast distsiplinaarkorras," ütles Kallas.
Karistada saanud tegevväelasel puuduvad varasemad distsiplinaarkaristused.
Sõjaväepolitsei koosseisu kuuluva Vahipataljoni põhiülesanded on sõjaväepolitseiüksuste ettevalmistamine ja kaitseväelistel ning riiklikel tseremooniatel osalemine.
Väeosa üheks spetsiifikaks on riikliku esindusfunktsiooni täitmine, milles pataljoni ajateenijad mehitavad Vabariigi Presidendi ametiruume auvahtkonnaga.
