ERISAADE | EKRE jõumanööver Reitelmanni lähetamisega Euroopasse. Listeeriabakteri oht – tehke midagi!
Delfi stuudiosse on kogunenud Eesti Päevalehe, Delfi ja Ärilehe ajakirjanikud Krister Paris, Kaja Koovit ning Raimo Poom, et rääkida mööduval nädalal kõneainet pakkunud teemadel. Jutuks on Urmas Reitelmanni arvamine riigikogu delegatsiooni Eruroopa Nõukogu parlamentaarses assambleel, listeeria bakterist ning minister Kert Kingo eriskummalisest viisist arendada elu maal ehk posti kojukande hinnatõusust.
Sel nädalal kulmineerud riigikogu väliskomisjonis pikalt podisenud küsimus EKRE poolt Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) delegatsiooni liikmeks esitatud Urmas Reitelmanni kandidatuuri heakskiitmise üle.
Võimuliit kasutas Reitelmanni läbisurumiseks jõuvõtet – väliskomisjoni saadeti Keskerakonna poolt lisaliikmeks Siret Kotka-Repinski, kelle toel Reitelmann ka heakskiidu sai. Seda siis üle opositsioonisaadikute murede, et mehe väljaütlemised Eesti venekeelse elanikkonna kohta („parasiteerivad tiblad“) ja pagulaste kohta („prussakad“) panevad Eesti huvide edasise esindamise inimõiguste kaitse ja demokraatia arendamisega tegelevas ENPA-s surve alla.
Jahmatav jõud
„Mind jahmatabki see EKRE jõudemonstratsioon. Kohas, kus oleks mõistlik olnud välja teine kandidaat, mitte minna nii teravaks, nad sisuliselt sundisid teadmata vahendiga Jüri Ratast käituma nii nagu nemad seda tahavad. Olemegi olukorras, kus meid esindab ENPA-s inimene, kellele inimõigused, demokraatia jne tähendavad ilmselgelt midagi muud, kui seda mõistame meie,“ leiab Krister Paris.
Paris imestas ka võimuliitu kuuluvate väliskomisjoni liikmete Enn Eesmaa ja Mihhail Lotmani käitumise üle. „Nad võtsid veel aega ja ütlesid enne hääletust, et me veel ei tea ja kõik sõltub Reitelmanni käitumisest. Ma ei tea aga, mis siis viimastel päevadel muutus? Reitelmann rääkis viimastel päevade, et on midagi kuskil vabandanud, kuskil venekeelses AK-s, aga seda uuesti ta ei korranud. Kaugeltki polnud seal mingit siirust ega kahetsust!“
Vene saadiku selgroog
Raimo Poom leiab, et omakorda huvitav aspekt on see, kuidas, kuidas keskerakond pandi näotusse olukorda. „Väliskomisjonis on endine Lasnamäe linnaosavanem Maria Jufereva, kes kenasti pressis rohelist Reitelmanni suhtes, kelle väljaütlemised on alandanud venekeelseid inimesi Eestis,“ arutas ta. „Kas see on selgroogsus? See näitab ikka täielikku selgroo puudumist!“
Poom küsib: millise näoga läheb edaspidi Jufereva oma endistesse valdustesse Lasnamäel, kui ta taolisi avaldusi oma häälega toetab?
Plakatid üles
Krister Paris annab aga selles osas soovituse opositsioonile.„Kohalikud valimised lähenevad kiiresti. Ma ootaks nüüd natuke agressiivset kampaaniat ka teise poole pealt, panna üles plakatid ja tuletada inimestele meelde, et Jufereva hääletas sellise inimese poolt.“
Saate teises osas arutatakse suurt tohuvabohu, mis on kerkinud seoses listeeriabakteri leidude ja selle ohtlikkusega Eesti kalatööstusettevõttest M.W.Vool. Ühel pool on toiduohutust tagavad veterinaarametnikud, kel on suur mure. Teisalt ettevõte ise väidab, et bakterite näidud on normis.
Pange tehas kinni!
Ärilehe ajakirjanik Kaja Koovit on teemat kajastanud, kuid ütleb, et ega lõpuni ei saa aru, mis toimub. „Tegelikult ega keegi ei tea, mis tegelikult toimub. Segadus on tarbijatel, ettevõtte äripartneritel. Osapooled ei suuda omavahel kokku saada asju läbi arutada ja kokku leppida, mis siis probleem on,“ märgib Koovit.
Teiselt poolt aga toob Koovit välja, et listeeriabakterit on igal pool, kuid seekord keskendub küsimus ka eriti ohtliku tüvega bakterile. „Tegelikult on nii, et bakterit leidub igal pool. Aga nii nagu mina aru saan, siis ettevõte väidab, et neil on tehas puhas ja üle normi ei ole midagi. Euroopa piirnorm on 100 ühikut grammis ja sealt on leitud kõige kõrgem näitaja ainult 40. Aga veterinaar- ja toiduameti argument, miks nad nulltolerantsist räägivad on see, et kuna tegemist on väga ohtliku ja nakkuva tüvega, siis selle tüve puhul ei saa mingit sisaldust lubada ja peab olema nulltolerants.“
Listeeria v seakatk
Ajakirjanikud tunnistavad, et tavatarbijatena on viimasel ajal ikka tekkinud mõtteid küll, kas värsket kala süüa või mitte. „Pean tunnistama, et sõin kaks õhtut tagasi graavifileed ja see käis suus tükk aega ringi ja mõtlesin, et kas ikka süüa. Aga sõin ära ja siiamaani on korras.“
Teema lõpetuseks aga toob Krister Paris välja mõtlemapaneva paralleeli. Kui praegu käib inimesele ohtliku listeeriabakteri üle lahenduseta ping-pong, siis tasub meenutada, kui otsustavaid samme astuti Aafrika seakatku väljatõrjumiseks, mis pole inimesele sugugi ohtlik.
Saate lõpus arutatakse ka Eesti Posti soovitava posti kojukande hinnatõusu küsimuse üle.
