KAARDID | Vaata tänaseid maamaksu aluseks olevad maksustamishindu
Valitsusliit plaanib läbi viia maa korralise hindamise, mida viimati tehti kaheksateist aastat tagasi. Korralise hindamise metoodikasse on sisse kirjutatud, et maatükkidele määratavad väärtused peavad olema omavahel loogiliselt võrreldavad ja peegeldama tegelikku turusituatsiooni. Kuna aastatega on inimeste paiknemine ja elukorraldus muutunud ning maa väärtus tervikuna kasvanud, siis hindamise tulemus on ette ennustatav - maksustamishind tõuseb ning mõnes piirkonnas rohkem kui teises.
"Praegused maa maksustamise hinnad ei arvesta eriti tegeliku turuväärtuse ja asukohaga, mistõttu pealinnas magusas kohas paiknevate kinnistute omanikud maksavad suhteliselt sama suurt maamaksu, kui tuleb maksta mõnes maakohas. Küpsemas on plaan selline n-ö kingitus madala maamaksu näol kaotada," kirjutas selle nädala Maaleht.
Selleks, et tuvastada piirkondi, kus maamaks on ebaõiglaselt madal ning ei vasta tegelikule turuväärtusele, kandis Delfi kaardile kõigi enam 715 000 katastriüksuse tänased maksustamishinnad. Selgub, et ei ole nii, et Tallinna kesklinna magusad kinnistud on hinnatud sama madalalt kui kaugete maapiirkondade põllud. Kuid tõsi on, et piisab vaid astuda üks samm üle Tallinna piiri ning pole enam märgatavat vahet ka kõige kaugemate kolgastega. Isegi Viimsi vallast leiab piirkondi, mille maksustamishinnad on samal pulgal Hiiumaa või Setomaa maatükkidega.
Samuti selgub, et turuväärtusega maksustamishinnad kokku ei sobi. Vaid 387-s asustusüksuses 4717-st leidub katastriüksus, mille maksustamishind on üle kümne tuhande euro hektari kohta. Ning pea iga viiendas asustusüksuses jäävad kõikide katastriüksuste maksustamishinnad alla tuhande euro hektari kohta.
