ERISAADE | Trumpi oht Eestile, mõttetu autojagamine Tallinnas, seadused raha eest
USA president Donald Trumpi vastutustundetu ja visklev käitumine Põhja-Süüria kurdidelt vaiba alt tõmbamisel tekitab küsimusi, kuidas see Eesti julgeolekut mõjutab? Tallinna tänavatelt korjatakse talveks elektritõuksid, aga asemel on tulnud hulk jagamisautosid, kas need kedagi aitavad? Kas Eestis saab raha eest poliitika muusikat ehk seadusi tellida?
Delfi „Erisaates“ arutavad nädala kuumi teemasid Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Paris, Delfi teadusuudiste portaali Forte peatoimetaja Jan-Matthias Mandri, saatejuht on Raimo Poom.
Ajakirjanikud alustavad maailmapoliitika mõjudest Eestile ning analüüsivad president Trumpi tegevust Põhja-Süürias USA liitlaseks olnud kurdide jätmisel Türgi, Venemaa ja Süüria režiimi vahele – Ameerika presidendi endist liitlast maha tegev retoorika on tekitanud selge küsimuse, kuidas peavad sellesse teised liitlased suhtuma?
Keegi ei ohja Trumpi
„Maailma julgeolekule on suur riskikoht, et USA presidendile on jäetud põhiseadusega üllatavalt suur võimutäius, eriti kaitse- ja julgeolekupoliitiliselt. Põhimõtteliselt on Trumpil võimalus hommikul üles ärgata ja teatada, et USA astub NATO-st välja. Sellega veel ei saabuks alliansi lõpp, kuid see muutuks väga teistsuguseks. Selliste ootamatustega peame arvestama ja see on seadnud suurde ohtu senise maailmakorra säilimise, mis on püsinud suurest Ameerika hegemooinial,“ leiab Krister Paris.
„Peame aru saama, et Trumpi otsusel on päris märkimisväärse hulga ameeriklaste toetus. Jah, nad ei taipa, et see kahjustab pikas perspektiivis ka USA enda huve, kuid nii see paraku on,“ lisab ta.
Raimo Poom märgib, et Trumpi ümbert on lõpuks lahkunud kõik endised nn lasteaiakasvatajad, kes teda väheke vaos hoidsid. „Veelahe on välja tulnud, Trumpi valitsuse algusaegadel olid tal lasteaiakasvatajatest inimesed ümber, kes pehmendasid teda, hoidsid rumalusi ära. On ju lausa kirjutatud, kuidas tema laualt varastati järjekordse imeliku otsuse paberi ära, et ta ei saaks seda alla kirjutada. Nüüd on need inimesed lahkunud, nüüd näeme ehedat Trumpi, kes mürgeldab nii nagu tahab,“ seletab Poom.
Hajutame riske
Küsimuse peale, mis olukorda see Eesti paneb, leiab Paris, et hetkel saame segases olukorras hakkama. „Mulle tundub, et käitume suhteliselt mõistlikult, toetame Prantsusmaad ja nende missiooni Malis. Ehk hajutame riske.“
Ta pakub aga, et võiksime rohkem rehepapliku lähenemist rakendades suurematki kala püüdma minna. „Mõttena pakuksin välja: Poola on väga osav ja saab juurde USA vägesid , nad on päris osavad selle koha pealt. Meilgi tasuks sellist rehepaplilikku kavalust üles näidata.“
Saates leitakse, et hetkel on Eesti suunal USA-ga kõik hästi ja Trumpi ettearvamatus on isegi hea heidutus. „Aga viimane USA samm, mis puudutas ikkagi väga ustavate kurdide reetmist, see mõjub halvasti,“ ütleb Paris ja lisab, et selles valguses saadab väga adekvaatse sõnumi kaitseväe poolt sel nädalal alustatud välkõppus Okas. „Praegusel hetkel avaldab see kindlasti muljet meie liitlastele ja küllap ka vastastele.“
Tõuksid tuppa, jagamisautod tänavatele
Teise nädala meeli köitnud teemana võetakse ette Tallinna tänavatele ilmunud jagamisautod. Forte peatoimetaja Jan-Matthias Mandri räägib, kuidas ja kuhu sellise autoga sõita saab. Samuti rahustab ta skeptilist saatejuhti, et rooli taha istujale tehakse ikkagi näokontroll, et iga naga sõitma ei pääseks.
„Selleks on olemas tehnoloogilised lahendused. Suuremates linnades töötab see ka tõukside jagamisega. Ka meil on olnud selle üle diskussioone ja just sel nädalal said Tallinna linn ja tõuksiettevõtted kokku, sest see ei ole normaalne, et ka lapsed saavad tõuksidega sõita, sest seal pole mingit isikutuvastust vahel. Aga lahendused on olemas – saadad pildi oma dokumendist ja näost ja kontrollitakse seda, kas see on see isik. Neil on see olemas juba oma platvormil,“ seletas Mandri.
Autojagamine Tallinnat ei aita
Suuremat arutelu tekitab aga stuudios tõik, et need autod tulevad ju niigi üle-autostunud Tallinna ja võtavad veelgi parkimiskohti ja ruumi ära. Ses osas tunnistab Forte peatoimetaja, et tal on kahtlused, kas autojagamine täidab Tallinnas oma eesmärke.
„Euroopas toimivad need lahendused seepärast, et seal on enamasti automaksud väga kõrged ja selliseis riike, kus auto ülalpidamine on sama odav kui Eestis on väga vähe. Teine asi on see,, et paljud Euroopa linnad on kehtestanud tsoonid, kus saab sõita vaid madala emissiooniga või elektriautoga. Näiteks Londonis on sellised tsoonid. Kui sõidad sealt teistsuguse autoga läbi, tuleb sulle arve. Ja seal on seega mõistlikum jagamisautot kasutada, sest sa ei pea maksma automaksu, kindlustust, tsoonimaksu,“ seletab ajakirjanik.
