Rootslane Sjöberg rääkis kohalikule väljaandele Expressen, et otsustas oma senisest elukohast Göteborgist kolida Örsnköldsviki väikelinna lähedale, metsa vahele onni elama. Otsuse põhjuseks oli tuua muutus oma elustiili ning saada jagu alkoholismist.

"Ma saan abi ka oma arstilt ja psühholoogilt, kes Göteborgis töötavad," sõnas Sjöberg Expressenile.

Sjöbergi probleemid said alguse juba lapsepõlves, sest tema kasuisa ja treener Viljo Nousiainen kuritarvitas teda seksuaalselt. Nousiaineni teod tulid avalikuks 2011. aastal, kui Sjöberg kirjutas sellest oma elulooraamatus. Sjöberg polnud ainus ohver, raamatust selgus, et treener ahistas ka norralasest kergejõustiklast Christan Skaar Thomasseni. Nousiainen ise suri 1999. aastal.

"Ma pole kunagi olnud suur loodusesõber, aga mulle meeldib siin olla ja käin vahel ka hokit vaatamas," kirjeldas Sjöberg uut elukeskkonda. "Siin on väga vaikne ja rahustav."

"Mõistsin, et piir on käes," rääkis Sjöberg oma otsusest. "Ma olen kogu aeg oma käitumisega piire ületanud. Kui mulle öeldi, et ma ei tohi teisipäeval pudelit veini juua, siis jõin hoopis kolm."

Sjöberg lisas, et ta pole 12-13 päeva järjest alkoholi puudutanud ning nii pikk vahe oli tal viimati teismeeas. Ta sõnas veel, et alkoholita elamine pole tema jaoks seni probleeme olnud.

"Siin on suurepärane - ei ole seda sotsiaalset joomist, mida tuleb ette Göteborgis," jätkas rootslane. "Kogu aeg tuli mingeid valikuid teha, ses alati on keegi, kes peab parasjagu pidu. Ma ei usu, et mind hakatakse kunagi jutlustajaks pidama või minu elu täielikult mõistetakse. Küll aga ma ise tean seda, et ma ei tohi nüüd mõned nädalad siin veeta ja siis minna tagasi ning Götebörgis üks suur pidu korraldada."

"Oli pikki perioode, kus ma kasutasin mulle määratud ravimeid, et ma üldse magada saaksin," vastas Sjöberg küsimusele, kas ta ka narkootikume tarvitas. "Mõned aastad tagasi esinesid mul paanikahood. Alguses ma arvasin, et seda ei saa minuga juhtuda, aga need muutusid aina hullemaks ja ma pidin hakkama medikamente tarvitama."

Sjöbergil on selja taga vägev karjäär. 1987. aasta Rooma MM-il krooniti ta kõrgushüppe maailmameistriks. Lisaks on tal ette näidata kaks olümpiahõbe ja üks -pronks. Neljal korral triumfeeris ta kergejõustiku sise EM-il ning kokku on tal 11 tiitlivõistluste medalit.