Saksamaa suutis edukalt tõrjuda eelarvepoliitika lõdvendamise survet
Saksamaa edukat tõrjepoliitikat iseloomustas rahandusministri Olaf Scholzi pikk nimekiri, et miks ei saa või pole vaja tõsta eelarves kulusid.
USA rahandusminister Steven Mnuchin, kes on avalikult kutsunud Saksamaad ja Hiinat rakendama majandust toetavaid meetmeid, vältis suletud uste taga kohtumisel otsest Saksamaad süüdistamast, märkisid Bloombergile asjaga kursis olevad anonüümsed allikad.
Mitmed teised G20 esindajad märksiid IMFi üldkoosolekul, et maailma majanduse tugevdamiseks tuleks kasutada eelarvekulutuste suurendamist. „Iseäranis Saksamaa eelarvepoliitika lõdvendamise osas on ootustekoor iseäranis tugev,“ ütles IMFi peaökonomist Robin Brooks.
Saksamaa kaitseliinis väidetakse, et liidukantsleri Angela Merkeli valitsus teeb juba niigi väga palju. Näiteks investeerib hoogsalt, sealhulgas 54 miljardit eurot aastani 2032, et võidelda kliimamuutustega.
Saksamaa on juba saanud ka kiidusõnu. Näiteks IMFi tegevjuht Kristalina Georgieva märkis, et Saksamaa on musternäide, kuidas panna kokku väga suur kliimainvesteerimisstrateegia, mis peaks tooma olulist kasvu ja investeeringuid. Ühtlasi märkis ta, et riigid, kellel on ruumi eelarvepoliitika lõdvendamiseks, peaksid seda tegema.
Saksa rahandusminister Olaf Scholz märkis, et valitsuse Saksamaa majanduse aeglustumise projektsioonid võivad muutuda mõõdukamaks ja osutuda ajutiseks. Seda enam, et USA-Hiina kaubanduskõnelustel näib olevat saavutatud edu ja ka Brexiti lahendus olevat silmapiiril.
„Tormamine eelarvekulude suurendamisel pole õigustatud, sest majanduskasv peaks aasta lõpus kiirenema ning Hiina-USA kõnelused annaksid kohest hoogu majandusele,“ rääkis Scholz. Samal ajal aga togivad paljude maade rahandusministrid, keskpankurid ja ökonomistid Saksamaad, et nad teeksid rohkem.
Läinud neljapäeval avalikustas Saksamaa majanduskasvuprognoosi. 2020. aasta osas kärbiti majanduskasvu ootust 1,5 protsendilt vaid ühe protsendini. Novembris avaldatav statistika võib näidata, et Saksamaa koges juba majanduslangust, milleks ökonomistid loevad tehniliselt vähemalt kahte järjestikust majanduslanguse kvartalit.
